Uuringu kaasautor, Tartu ülikooli mikrobioloogia osakonna teadur Hiie Soeorg ütles intervjuus Fortele, et uuringu põhjal võivad peamised sümptomid esineda hoopis mujall

Millal teie uuring alguse ja kust tuli mõte just selliselt läheneda koroonaviirusele ja sellest tingitud haigustele?

See uuring osa KoroSero-EST-1 uuringust, mida alustati juba maikuus ja kus uuriti Järveotsa ja Kuressaare perearstikeskuses juhuvalimi põhjal inimestel antikehade olemasolu koroonaviiruse vastu. Ja seal muuhulgas küsiti ka seda, kas inimesed on põdenud ägedat hingamisteede haigust alates märtsikuust.

Meie eesmärgiks oli vaadelda seda, kui palju antikehasid omavatest inimestest olid haiged ja millised olid nende sümptomid.

Koroonaviirust tuvastatakse inimestel kahel viisil - uurides ninaneeluproovist RNA või verest antikehade olemasolu. Teie valisite antikehade poole, miks nii?