„Tõsisemate arvutikuritegude ehk arvutiandmete ja -süsteemi vastaste kuritegude arv kasvas selle aasta esimese üheksa kuuga 40% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga," öeldi justiitsministeeriumist Fortele.

Ministeeriumi esindaja märkis, et selliste kuritegude puhul oli enamasti tegu sotsiaalvõrgustiku kontole ebaseadusliku sisenemisega.

Justiitsministeerium märgib, et inimesed saavad oma kontode kaitseks päris palju ka ise ära teha, näiteks vahetades regulaarselt paroole ja kasutades kahetasandilist autentimist.

Arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku muutmise, kustutamise, rikkumise või sulustamise eest karistatakse karistusseadustiku kohaselt rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Karistatav on ka arvutikelmus. Teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Mis puutub identiteedivargusesse, siis on see Eestis kriminaalkorras karistatav sõltumata sellest, kas tegemist on identiteedivargusega päriselus või internetis. Teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kokku on selle aasta esimese üheksa kuuga registreeritud küberkuritegusid 725 ehk ühe protsendi võrra vähem kui mullu samal perioodil.