Mis sai orjadest USAs, kui orjapidamine ära keelati?
Valged kartsid musti ning otsustasid neist lahti saada. Seetõttu ostis rühm ameeriklasi 1821. aastal ühelt pealikult Lääne-Aafrikas sääskedest kubiseva soo, millest sai koloonia nimega Libeeria, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.
Vabastatud ori Peyton Skipwith seisis laevareelingu ääres ja silmitses Lääne-Aafrika lähenevat rannikut.
Oli 1833. aasta detsember. 56 päeva varem oli mees USA Virginia osariigis Norfolkis astunud laeva Jupiter pardale. Nüüd hämmastas Skipwithi, kui palju erines Aafrika sellest toimekast USA sadamalinnast, kust ta lahkunud oli.
Isegi laevale paistis palju harimata maad, kus kasvasid kuuekorruseliste majade kõrgused puud. Õhk oli täis sääskede pininat.
Jupiter sildus Monrovias, Ameerika Ühendriikide koloonia Libeeria pealinnas. Koloonia oli asutatud kõigest 12 aastat tagasi, kuid paljud linna puumajad olid juba lagunenud või olid omanikud need hüljanud enne valmimist.
Koos naise ja viie lapsega juhiti Skipwith ja teised reisijad saabumissaali, kus nad – kokku peaaegu 50 uustulnukat – pidid magama ja elama hakkama.
Saal haises düsenteeriasse nakatunute okse ja väljaheidete järele. See haigus kombinatsioonis malaariaga tappis peagi pärast maale saabumist iga neljanda inimese. Nende seas oli Skipwithi kuueaastane tütar Felicia.
Poolteist kuud pärast maabumist kirjutas Skipwith endisele omanikule, plantaator John Hopewell Cocke’ile anuvalt: „Päike on nii kuum, et Ameerikast tulnud ei kannata seda kuival hooajal välja, ja vihmaperioodil sajab liiga palju. Kirjutage mulle esimesel võimalusel ja andke teada, millistel tingimustel võiksin tagasi tulla. Naaseksin otsekohe.“
Skipwithi perekond oli ja jäi sellesse väljapääsmatusse olukorda, sest vabastatud orjad ei olnud USAsse enam teretulnud.
Endised omanikud olid survestanud oma vabaks lastud orje nagu Skipwith vastu võtma üheotsapiletit Libeeriasse. Seal pidid vabastatud mustanahalised hakkama usinate ja jumalakartlike talupoegadena ehitama näidisühiskonda.
Paljud eksorjad ei saanud vabadust siiski kuigi kaua nautida, sest nad surid haigustest kihavas koloonias.
Idee USA kolooniast Aafrikas sündis Washingtonis ühes Davis’s Hoteli suitsuses baaris. Sinna olid 21. detsembril 1816 kokku tulnud Kongressi, riigi seadusandliku kogu poliitikud.
Koosolekul osalejad olid mures, kuna tol ajal oli USAs hoogustumas kristlik usuäratusliikumine. Selle liikumise sõnum oli, et kõik inimesed on olenemata oma nahavärvusest Jumala silmis võrdsed.
Liikumine sundis orjapidajaid orje vabastama ja just see häiris poliitikuid. 1816. aastal oli Ameerika Ühendriikides ligi 230 000 vabastatud orja ehk umbes 2–3 protsenti rahvastikust.
Endised orjad läksid harilikult linnadesse, kus nad olid valgetest odavam tööjõud. Mõni vabastatud ori isegi abiellus valgega ning sai temaga lapsi. Selle vastu võttis ägedasti sõna USA kolmas president, orjapidamise pooldaja Thomas Jefferson.
„Mustad, ükskõik kas nad moodustasid siis kohe algusest peale erilise rassi või tegid aeg ja olud neist selle, on valgetest alamad nii füüsiliselt kui ka intellektuaalselt,“ kirjutas Jefferson ühes Virginia osariigist kõnelevas raamatus.
Jeffersoni hinnangul tuli orjalt pärast vabastamist võtta igasugune võimalus valgetega segunemiseks.
Tolleaegsed valged kartsid ka seda, et vabakslastute nägemine võis ülejäänud orjad mässama panna.
Näiteks 1811. aastal süütasid 500 põgenenud orja kolme istanduseomaniku häärberid Mississippi jõe ääres ja nad tapsid kaks valget. Ülestõus suruti maha ja 44-l kinni püütud orjal raiuti karistuseks pea maha.
Washingtonis hotelli baaris toimunud koosolekul teenis selle juht, senaator Henry Clay seetõttu ära aplausi, kui lausus sissejuhatuseks: „Kas ei oleks õilis vabastada meie riik kasutust, kahjulikust, et mitte öelda lausa ohtlikust elanikkonna osast?“
Senaator Clay uskus, et sobiv lahendus oli endistele orjadele Aafrikasse kristliku koloonia loomine: „Sealses maailma pimendatud osas levitaksid nad tsiviliseeritud eluviisi ning vabanemist harimatusest ja barbaarsusest.“
Koosolekul osalejad nõustusid ideega ja asutasid Ameerika Kolonisatsiooniühingu (ingl American Colonization Society ehk ACS). Ühingu eesmärk oli hankida Aafrika läänerannikul maad, kuhu saaks rajada vabastatud mustanahalistele koloonia.
Kongress ja USA ametis olnud president James Monroe toetasid projekti ja annetasid ühingule 100 000 dollarit.
Loe Libeeria asutamisest lähemalt novembrikuu Imelisest Ajaloost
