Nüüd tahetakse ligi pääseda kõige-kõige pisematele osakestele, mille seas on nii prootonites ja neutronites leiduvad kvargid kui ka miljardid kummitusosakesed, mis sööstavad just praegu su kehast läbi, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Võid astuda kõnnitee betoonplaatidele kui kõvasti tahes, järele need ei anna – kuigi aatomid, millest koosneb aine, millest omakorda on tehtud plaadid, koosnevad ise suuremalt jaolt tühjusest.

Aatomid on lausa nii tühjad, et selle tühjuse kõrval kahvatub ka tähtedevahelises ruumis haigutav eimiski. Küllap on see üllatavaim avastus, mis on viimase saja aasta jooksul, mil aatomeid on põhjalikult uuritud, teadlastele osaks saanud.

Kõigil aatomitel on imepisike tuum, mis moodustab 99,94 protsenti aatomi massist. Tuuma ümbritseb elektronkate, mis asub sellest väga kaugel. Lausa nii kaugel, et terve aatomi läbimõõt on tuuma omast 26 kuni 60 tuhat korda suurem.

Kui tuum oleks suure jalgpallistaadioni keskele asetatud marmorkuulike, siis asuks elektronkate seal, kus on tribüünide tagumine serv.

Ehkki tuum ise on väike, on selle tihedus absurdselt suur. Tuuma­ainega täidetud tikutoos kaaluks niisama palju kui kolm ja pool miljardit kuupmeetrit vett – see on kogus, millega saaks täita 1,5 miljonit olümpiamõõtmeis ujumis­basseini.

Hoolima­ta tühjusest tuuma ja elektronkatte vahel hoiavad elektro­magnetjõud aatomituuma ja elektronkatet koos, nii et need moodustavad aatomi. Aatomid on stabiilsed ehituskivikesed, millest koosnevad kõik ained olenemata sellest, kas need on parasjagu tahkes, vedelas või gaasilises olekus.

Loe lähemalt Imelise Teaduse novembrinumbrist!