Aafriklasi armetutes oludes orjates oli valgete ainus lootus, et koju jäänud peredel õnnestub nende vabaks ostmiseks koguda suurem summa raha, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

USA ajaloolase Robert Davise hinnangu järgi viidi nn valge orjakaubanduse käigus aastail 1500–1800 Põhja-Aafrikasse ligikaudu miljon eurooplast.

Ainuüksi 7000 inglast ja võimalik et kuni 2000 skandinaavlast kisti välja argisest kaluri- või põllumeheelust ning viidi Berberimaadele orjadeks. Berberimaadeks kutsuti tol ajal neid Põhja-Aafrika rannikul paiknenud linnriike, mis 15. sajandist saadik kontrollisid Vahemerd.

Korsaaride ehk piraatide orjalaevad tegutsesid nii kaugel põhjas seetõttu, et olid oma äripiirkonda laiendanud.

Esmalt hakkasid Alžeeria, Maroko, Tuneesia ja Tripolitaania korsaaride laevad ründama Vahemerel seilanud eurooplaste aluseid, nende seas konvoisid, mis toimetasid ristirüütleid Lähis-Itta või Vahemere-äärsetesse linnadesse.

Mõne aja pärast julgesid nad seilata Gibraltari väina kaudu juba kaugemale ning röövisid pikal mereteekonnal nii möödunud kauba­laevu kui ka Hispaania ja Prantsusmaa rannikuasulaid.

Kui asulad ümbritseti müüride, kaitserajatiste ja sõduritega, siis seilasid Alžeeria piraadid kaugemale põhja, isegi nii kaugele, nagu Bergen Norras, aga ka Islandile.

Loe valgete orjade raskest saatusest Aafrikas lähemalt oktoobrikuu Imelisest Ajaloost!