Aidu karjääri veekogud ärkavad elule – ahven ja luts on kohal
Aidu põlevkivikarjäär alustas tegevust 1972. aastal ja kandis toona nime Oktoober. Karjääri eest lükati kokku terved külad koos majade ja koolidega, inimesed asustati mujale. Kokku ligi 34 ruutkilomeetri suuruse ala sissesõiduteed ja kaevealad hakkasid karjääri tegevuse lõppemisel täituma veega, kui Eesti Energia oli demonteerinud veepumbad.
Nüüd on keskkonnateadlased avastanud, et kipsikristallide poolt helesinise värvitud vees on hakanud tärkama elu.
Eesti Maaülikooli teadur Teet Krause on käinud ise sel aastal Aidu karjääris kalaretkedel, viimati oktoobri lõpus.
„Nädalavahetuse katsepüük Aidu karjääri sõudekanali idapoolses osas andis saagiks kolm kalaliiki - need on ahven, särg ja luts," ütles Teet Krause Fortele ja märkis, et püügikohas oli kogu veekihis hapnik olemas.
Paar nädalat varem olid teadlased kala püüdnud sõudekanalisse "suubuvas" kitsas harus, kus pinnakihis elutses mudamaim. Selles püügipiirkonnas oli vee sügavus kohati kuni 15,3 meetrit ja põhjale lähedamates veekihtides puudus hapnik.
„Teisi kalaliike siit me ei tabanud. Mudamaim ongi tavaliselt esimene liik, kes asustab uusi vasttekkinud või rajatud tiike ja paisjärvi või ka siis kui kalastik on varasemalt veekogus hukkunud, nagu näiteks juhtus Uljaste järves 1993. aasta augustis," ütles teadur.
Kalade lahkamisel teadlased midagi iseäralikku ei täheldatud - silmaga jälgitavaid haigusi või muud sellist.
Krause sõnul on Aidu karjääri basseinidesse tekkimas ka esmane veesisene taimestik.
Ujuda võib, aga niklit on palju
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul võib Aidu veekogudes tõenäoliselt ujuda ikka, ent vett ei soovita ta kunagi ühestki pinnaveekogust juua.
Aidu karjääri vesi ei ole Eestis riiklikus seires, mistõttu Keskkonnaagentuur tegelikult vee kvaliteedi kohta palju öelda ei oska. Viimati omas karjäär vee-erikasutusluba enne 2013. aastat ja pärast seda seiret ei ole tehtud - ehk riik ei tea, kui puhas ja millise koostisega järvede vesi on.
Indrek Tamm Eesti Keskkonnauuringute Keskusest tõdes, et olukorra selgitamisega on siiski alustatud.
„LIFE IP CleanEst projekti käigus võeti Aidu sõudekanali veekogude süsteemist Eesti Keskkonnauuringute Keskus spetsialistide poolt 12.08.2020 ja 13.08.2020 44 veeproovi nikli sisalduse määramiseks pinnavees. Sügavates kohtades võeti kaks veeproovi, pindmine veeproov 1 meetri sügavuselt ja teine veeproov ligi 1.5 meetrit veekogu põhjast," ütles Tamm.
Proovivõtul läbiviidud mõõtmised näitasid, et Aidu sõudekanaliga ühendatud veekogudele on iseloomulik vee kihistumine, mis tähendab, et sügaval on vees hapnikku väga vähe ja täheldada võib küllalt suurt pH vähenemist ja elektrijuhtivuse suurenemist.
Aidu veekogusüsteemi idaosa mõõtepunktides on aga vee elektrijuhtivus väiksem ja veetemperatuur madalam, seda johtuvalt Kohtla kaevandusest juurdevoolava põhjavee mõjust. Asi selles, et Aidu idapoolseima tranšeeveekogu uuringupunkti juures toimub siiani veepiiril olevatest seinaallikatest Kohtla kaevanduse vee voolamine Aidu pinnavette.
Mis puutub täpsemalt niklisisaldusse, siis selle sisaldus Aidu veekogude pindmises veekihis oli 1.9-14 µg/l (keskmine 8 µg/l), sügavamalt võetud veeproovides 4.1-54 µg/l (keskmine 28 µg/l).
Keskkonnaministri määrus nr 39 põhjavee nikli künnisarv 10 µg/l oli ületatud 34-s veeproovis ja määrus nr 28 pinnavee nikli suurim keskkonnakvaliteedi piirväärtus (MAC-EQS) 34 μg/l oli ületatud sügavalt võetud kuues veeproovis.
Juhul kui Aidu pinnavett kasutada joogiveena, oleks Sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 nikli piirsisaldus 20 µg/l ületatud 12 veeproovis, mis kõik võeti veekogu põhja lähedalt sügavatest kihtidest.
Nikli sisaldus Kohtla üleujutatud kaevandusest Aidu veekogude süsteemi juurdevoolavas põhjavees oli 4.2 µg/l (kaldaallikas, proovipunkt nr 29). Kohtla kaevanduse põhjavee juurdevoolu suurest osakaalust johtuv väiksem nikli sisaldus on jälgitav Aidu idapoolseimas tranšeeveekogus.
Sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 piirsisalduse järgi Aidu veekogude aeroobse (ülemine 4-6m) veekihi nikli sisaldus on alla vastava piirsisalduse.
Metsa on tekkinud hiiglaslikud killustikuvaalud
Aidu karjääri ja vendade Sõnajalgade poolikute elektrituulikute vahelisele alale on samas metsa veetud tohutus koguses - kilomeetrite kaupa ja kohati majakõrguselt - suure diameetriga killustikku.
Keskkonnaameti maapõuespetsialist Lilli Tamm kinnitas Fortele, et tegemist on Aidu karjääri alale rajatavate teedega ning nende asukohad on korrastamisprojektiga kindlaks määratud.
"Aidu karjääri kaevandamisloa kehtivusaeg on lõppenud, kuid ala korrastamisega tegeleb ning selle eest vastutab Enefit Kaevandused AS," ütles Tamm. „Korrastamisprojektis on käsitletud olemasolevate teede korrastamist ja ka uute teede rajamist. Võimalik, et killustik on seotud nende nimetatud tegevustega."
Kõnealuse korrastamisprojekti rakendamiseks on Keskkonnaamet andnud nõusoleku 17.03.2020 ja ala tunnistatakse korrastatuks hiljemalt 31.08.2021.
Aidu karjääri vetele on rajatud ka sõudekanal ning ühe koha ületamiseks on paika pandud parv - tõsi, üle vee tõmbamiseks mõeldud tross on lõhutud.
Elu tärkab esimeste arglike okaspuude näol ka veekogude vahel laiuvatel kõrgendikel:
