Tartu nakkusarst: koroonahaigus ei ole võrreldes kevadega muutunud
„Kliinikumis on kevadega võrreldes hospitaliseerimise kriteeriumid jäänud sarnaseks, haiglaravi vajavad hingamispuudulikkusega patsiendid. Seetõttu on haiglapatsiendid jäänud suures osas sarnaseks," ütles Pilleriin Soodla Fortele.
Tartu Ülikooli Kliinikumis viibib 9. novembri seisuga ravil kuus COVID-19 patsienti, neli neist nakkushaiguste osakonnas ning 2 intensiivravi osakonnas.
„Kindlasti on suur erinevus testimises ja nakatunute leidmises - praegu diagnoositakse ka kergeid juhte, kes kevadel isegi testima ei pääsenud. Seetõttu võib jääda mulje, et haigus võib olla muutunud, kuid see päriselt nii ei ole," rääkis Soodla ja kinnitas üle, et haigete sümptomite osas ei ole arstid olulisi erinevusi märganud.
Koroonaviirus siseneb organismi kõige sagedamini nina kaudu sisse hingates ning viirus kinnitub nina limaskesta epiteelrakkudele. Ta infitseerib need rakud ja neis hakkabki viirus esimestel päevadel paljunema ja põhjustama nohu ja köha. Järgmise paari päeva jooksul liigub viirus alumistesse hingamisteedesse - hingetorusse ja kopsudesse - ning võib põhjustada bronhide ja kopsupõletikku.
Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf peab Eesti epidemioloogilist olukorda muret tekitavaks hoolimata sellest, et Tartumaa nakatunute numbrid on püsinud tagasihoidlikud.
„Jälgime olukorda igapäevaselt, sealhulgas Tartu Ülikooli matemaatikaprofessori Krista Fisheri prognoose, mille alusel võib mõne nädala pärast olla COVID-19 tõttu haiglaravi vajavaid patsiente märkimisväärselt rohkem," rääkis prof Starkopf.
Et kaitsta tervishoiutöötajaid ja teisi haiglaravil viibijaid, on kliinikumi kriisijuhtimismeeskond otsustanud sisse viia kohustusliku testimise riskimaakondade patsientidele. Riskimaakonnad nimetab kriisijuhtimismeeskond igal esmaspäeval infektsioonikontrolli teenistuse ettepanekul. 9.-15. novembril on riskimaakondadeks Harju ja Ida-Viru maakond.
