Maailma Terviseorganisatsiooni WHO teatel on nendeks riikideks USA, Itaalia, Holland, Hispaania ja Rootsi.

Taani on seejuures teatanud, et viiruse mutatsioon on naaritsatelt inimestele üle kandunud ja nakatanud 12 inimest. Kopenhaagen hoiatas, et mutatsioon võib ohustada kõigi tulevaste vaktsiinide tõhusust, ning on seetõttu andnud korralduse tappa kõik riigis kasvatatavat 15-17 miljonit naaritsat. Suurbritannia keelas aga laupäeval sisenemise kõigile Taanist pärit mitteresidendist välismaalastele.

Teadlaste sõnul on koroonaviiruse mutatsioonid levinud ja sageli kahjutud ning see ei põhjusta inimesel tavapärasemast raskemat haigust. Taani tervishoiuasutused on väljendanud aga muret, et antikehad ei inhibeeri kõnealust tüve nimega Cluster 5 samal määral kui tavalise viiruse puhul. Seetõttu võivat see ohustada kogu maailmas arendatavate vaktsiinide efektiivsust.

WHO teatas aga, et esialgsed uuringute põhjal on muteerunud vormiga nakatunute kliiniline seisund, raskusaste ja levik on sarnane teiste ringlevate SARS-CoV-2 viirusevormidega.

"Kuid sellel variandil esineb kombinatsioon mutatsioonidest või muutustest, mida pole varem täheldatud," hoiatas WHO ja märkis, et esialgsetel andmetel on naaritsaga seotud viirusevariandil "mõõdukalt vähenenud tundlikkus neutraliseerivate antikehade suhtes".

Kuigi siiamaani arvatakse, et uus koroonaviirus pärineb nahkhiirtelt, ei ole siiamaani kinni püütud ühtegi seda viirust kandvat nahkhiirt ega vahepealset peremeesorganismi, kelleks arvatakse olevat soomusloom.

Alates 2020. aasta juunist on Taanis tuvastatud 214 koroonajuhtumit tehistingimustes kasvatatud naaritsatega seotud SARS-CoV-2 variantidega, sealhulgas 12 uue ja ainulaadse variandiga.

Eesti karusloomafarmides pole enam mitte ühtegi naaritsat.