17 aastat – nii palju kulub täna Eestis asjaajamisele, et saaks ehitama hakata ühte hoidlat
„Lõppladustuskoha valik tuleb teha 2025. aastaks ning ehitus algaks hiljemalt 2037. aastal. Praegu koordineerib tegevust Keskkonnaministeerium, alates 2026. aastast on selles rollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle koordineerida jääb paiga projekteerimine ja ehitamine," teatas keskkonnaministeerium mõne nädala eest.
Forte asus aga uurima, miks võtab nii palju aega pelgalt ühe hoone rajamise ettevalmistustöö?
„Enim aega võtab seejuures radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga projekteerimine, sh erinevate lubade taotlemine ja väljastamine. Ehitus peaks praeguse kava järgi algama 2037. aastal, aga loodetavasti laabuvad eeltööd ladusalt ja ehitust saab alustada juba varem. Kokkuvõttes soovime olla veendunud, et rajatav lõppladustuspaik vastab rahvusvahelistele keskkonna- ja kiirgusohutuse nõuetele. Seetõttu ei ole mõistlik ega võimalik lõppladustuspaiga rajamisega kiirustada. Ainult pikaajalise planeerimise tulemusena saame olla veendunud, et Eesti territooriumil olevad radioaktiivsed jäätmed on ohutult ja pikaajaliselt ladustatud," sõnas k.eskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsiaist Maria Leier
Ta selgitas, et praegu on riigiettevõte ALARA kuulutanud välja hanked radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringute tegemiseks ning kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamiseks ja selle mõjude hindamiseks. Seejärel tuleb taotleda ehitusluba ja kiirgustegevusluba. Eriplaneeringu kehtestamisega seotud tegevused lõpevad tema sõnul 2025. aastal. Pärast seda algab projekteerimise ning ehitamise etapp orientiiriga, et lõppladustuspaik valmib aastaks 2040.
Allveelaevade tuumareaktorite töö peatati 1989. aasta ning reaktorisektsioonid on esialgu 50 aastaks ohutult vaheladustatud ja pideva seire all. Reaktorites asunud tuumkütus eemaldati ja transporditi Venemaale 1995. aastal.
Pikaajalist ohutut ladustamist vajavad ka Nõukogude ajast pärinevad Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse likvideerimisel ning tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes tekkinud radioaktiivsed jäätmed, mis praegu on ajutiselt ladustatud vaheladustuspaigas.
Keskkonnaminister Rene Koka sõnul võiks Paldiskis asuva endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse territoorium olla sobilik ka kavandatavale lõppladustuspaigale, kuid selguse toob planeeringu koostamise protsess ja mõjude hindamine.
2014.-2015. aastal läbi viidud eeluuringutes leiti, et sobivaimaks ladustuspaiga tehniliseks lahenduseks on maapinnal ja maa all asuvate rajatiste kombinatsioon. Kokku lõppladustatakse kuni 3000 m3 jäätmeid. Kõige suurema aktiivsusega jäätmed nagu näiteks reaktorid ja kinnised kiirgusallikad tuleb lõppladustada 30-50 meetri sügavusele maa alla.
Vähesel määral - alla ühe kuupmeetri aastas - tekib ka Eestis täna radioaktiivseid jäätmeid, peamiselt tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes. Need jäätmed on madala ja keskmise aktiivsusega ning vajavad samuti lõppladustamist.
Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikke tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahenditest. Tööde kogumaksumuseks koos teiste seonduvate tegevustega on kokku kuni 7,6 miljonit eurot.
