Maailma esimene küberrünne toimus 18. sajandi lõpus, aga meil on sellest endiselt õppida
Prantsusmaa oli esimene maa, mis rajas riikliku andmevõrgu, ja see leidis aset 18. sajandi lõpus ehk täpsemalt 1790. aastatel.
Arvutitest ja internetist oli asi loomulikult kaugel – võrk koosnes mehaanilistest telegraafidest (mille uuemad, elektri teel toimivad variandid tulid hiljem).
Mehaaniline telegraaf oli sisuliselt torn, mille ülaosa oli varustatud puulabadega, mida erineval viisil sättides edastati tähti, numbreid ja muid märke. Tornis viibivad operaatorid vaatasid teleskoobiga teistes tornides paika seatud sõnumeid ja kopeerisid neid, et järgmisedki sõnumi kätte saaksid.
See tänases mõistes algelisena kõlav süsteem oli ometi palju kiirem kui teised tollased sõnumivahetusvõimalused. Sõnum võis liikuda Prantsusmaa ühest otsast teise kõigest loetud minutite jooksul.
Esialgu kasutas telegraafsidet ainult valitsus (riik), aga 1834. aastal said sellele hüvele ligipääsu pankuritest vennad François ja Joseph Blanc. Nad kaubitsesid Bordeaux' linnas riiklikult tagatud võlakirjadega ja pidid turuliikumisi puudutavat uut infot mitu päeva ootama, sest see saabus Pariisist hobustel tavapostiga.
Et värske info kiiremini kätte saada, oli kasutusel mitmeid variante, aga Blanc’id valisid selleks telegraafi. Nad andsid Toursi linna telegraafioperaatorile altkäemaksu, et see valitsusesõnumite sisse turuliikumisi kirjeldavaid lisamärke paigutaks, märgistusega, et järgmine operaator võib selle konkreetse osa kõrvale jätta.
Blanc’ide palgatud salaoperaator jälgis aga Bordeaux' lähistel teleskoobiga neid salamärke ja andis oma kogutud infost teada.
Vennaste salasepitsus kandis mõnda aega kenasti vilja, aga 1836. a jäid nad vahele, kui nende salaoperaator haigeks jäi ja asja sõbrale edasi rääkis, kellest lootis enda mantlipärija koolitada.
Blanc’id sattusid kohtu ette, aga jäid karistuseta – nende õnneks puudus Prantsusmaal seadus, mis seostuks andmevõrkude kuritarvitamisega. Aga maailma esimese küberrünnakuna läheb see kirja ikka.
Mida sellest praegu õppida? Võrgus toimuvat tuleb jälgida. Ka suur- ja küberturva-firmade võrkudes on juhtunud, et keegi on salaja pikalt (isegi aastaid) võrgus omi asju ajanud, ilma et vahele jääks.
Teiseks: turvalisus on nagu ahel, mille nõrgim lüli on alati inimene. Mis inimesel märkamata jääb – alustades hooletusvigadest ja lõpetades seniavastamata nõrkustega –, seda saab keegi kunagi ka ära kasutada.
Kolmandaks: andmesidevõrke on rünnatud juba sellest ajast peale, kui need üldse loodi. Inimesed otsivad ja leiavad alati viise, kuidas moodsat tehnoloogiat ära kasutada.
