Murranguline – NASA suutiski Kuu pinnalt vett leida!
Maa looduslikult kaaslaselt Kuult on seni veejääd leitud poolustel, sügavatest püsivalt päikesevalguse eest varjatud meteoriidikraatritest.
Vähem tõenäoline tundus, et seda on Kuul ka mujal, kuna sealne praktiliselt olematu atmosfäär ei tohiks suuta vett kaitsta Päikese kiirguse käes ära auramast. SOFIA hiljutised missioonid aga kinnitavad, et vett on ka Kuu pinnal.
„SOFIA avastus kinnitas, et Kuu päikesevalgusega kaetud pinnal varem tuvastatud vesinik asub veemolekulide sees. See tekitab uusi küsimusi selle kohta, et kuidas vesi seal tekib ja karmides tingimustes – õhuta ja päikesevalguse käes – alles püsib," ütles tänasel pressikonverentsil NASA kosmosemissioonide direktoraadi astrofüüsika osakonna direktor Paul Hertz .
Leid ei tähenda siiski, et Kuul on vett meie mõistes ohtralt. SOFIA andmetel on seda koguses 355 milliliitrit iga Kuu-pinna ruutmeetri kohta. Seda on 100 korda vähem kui Sahara kõrbes.
„Ilma tiheda atmosfäärita peaks vesi Kuu päikesepoolselt pinnalt lihtsalt kosmosesse kaduma, aga mingil põhjusel me siiski näeme seda seal. Miski toodab vett ja miski ka peab seda kinni hoidma,” lisab NASA Goddardi kosmosekeskuse juures doktorantuurijärgselt teadustööd tegev Casey Honniball.
Vesi võib Kuu pinnale jõuda vähemalt kahel moel:
- ilmaruumist pisimeteoriitide „turjal” – vett võivad hoida karmides tingimustes aurustamast pliiatsiotsa-suurused klaashelmed, mis tekivad sellest, et meteoriit vastu Kuu pinda põrutab
- päikesetuultega saabunud vesiniku segunemisel hapnikku sisaldavate mineraalidega Kuu pinnakattes (regoliidis) tekib hüdroksüül, mis päikesekiirgusega pihta saades veeks muutub
Vee leidmine eri taevakehadelt ja selle sealt kogumine võib aidata senisest pikemaid kosmoselendi planeerida. Vett saab muuta ju nii hingatavaks hapnikuks, joodavaks vedelikuks kui ka kütuseks.
Vesi on samas piisavalt raske, et selle kosmoselaeva pardal ilmaruumi saatmine on energianõudlik ja kulukas. Ka võtab vesi palju ruumi, mida saaks kasutada muude asjade transportimiseks, näiteks teadustööks vajalike seadmete jaoks.
NASA tahab seetõttu kindlasti järgmiseks uurida, kui kerge on üldse Kuu pinnalt vett koguda. Tulevaste Kuu-missioonide seisukohalt on suur vahe, kas vett saaks koguda regoliidist või kraatrisügavustest.
SOFIA on Saksamaa lennundus- ja kosmosekeskuse (DLR) abil valminud NASA lendobservatoorium. See lendab öösiti taevas (kümne tunni kaupa 13,7 km kõrgusel maapinnast) ringi, et ilmaruumi ja taevakehade kohta infot koguda. Observatooriumi 2,5-meetrist teleskoopi hoiab õhus spetsiaalselt selleks kohendatud lennuk Boeing 747SP.
