5G tehnoloogiavalikut reguleerima hakkav valitsuse määruse eelnõu on avalikul kooskõlastusringil. See nädal peaks tooma arvamused kokku. Probleeme eelnõuga näib jaguvat. Kasvõi kõrge riskiga riist- ja tarkvara definitsioon, mille kohaselt kõrge riskiga tarka-ja riistvara on kõigepealt see, mille tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja juriidiline asukoht või peakontor asub väljaspool Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riike.

Kui suur selline maailm on, võite kaardilt uurida. NATO kollektiivse organina pole kunagi sellist arutelu tõstatanud, Euroopa Liit ka mitte.

Mingit sisulist tark- ja riistvara hindamist julgeoleku seisukohast sellest plaanist ei paista. Varasemalt on küll sellise hindamise toimumisele viidatud, aga praktikas saab otsus olema poliitiline. Veelgi hullem - juba praegu tundub valitsusel olevat selge suund ka tulevikuks välja joonistatud.

Lähitulevikus ootab meid anonüümsete kõnekaartide keelustamine, „ebausaldusväärsetes" riikides toodetud arvutite keelamine riigisektoris ja suhtlustarkvarade „tagauste" avamine Eesti jõustruktuuridele. Kõiki neid kavatsusi õilistab kompetentsete riigiasutuste siiras mure oma kodanike hea käekäigu pärast.

Sest see on juba ette kindel, et kui inimetele endile otsustusõigus jätta, siis nad otsustavad valesti.

Tasub ka meelde tuletada, et kogu see protsess algas suhteliselt süütust eelnõust riigikogus, mis andis valitsusele volituse piirata ettevõtlusvabadust Huawei tõrjumise ettekäändel. Kusjuures Huaweile ja Hiinale heideti ette täpselt neid samme, mida Eesti valitsus ise uljalt astumas on - inimeste järgi nuhkimine, sõnumisaladuse mõiste lõdvendamine ja poliitiline sekkumine tehnoloogia arengusse.

Majanduse- ja Kommunikatsiooniministeerium eitab järjekindlalt selle määruse rakendamisega kaasnevat majanduslikku kulu, tuues välja vaid ühe madalapalgalise ametniku palkamisvajaduse. Aga sideoperaatorite miljonitesse ulatuvad erakordsed kulud?

Ma loodan, et valitsusel ja vajadusel ka riigikogul jätkub kainet meelt ja oma peaga mõtlemisvõimet selleks, et kontrolliühiskonna ehitamine mõneks ajaks pausile panna. Esimese sammuna kasvõi 3.novembrini. See kuupäev võib muuta meie arusaama tehnoloogitest ja maailmast laiemalt.

Ehk nagu ütles meie saadik Ameerikas - me ei saa väikese riigina peituda kivi taha ja oodata, et torm mööduks. See on kahtlemata tõsi. Aga samamoodi on tõsi ka see, et tark ei torma. Eriti mitte maailmas, kus me tegelikult ei tea, kuspool on kivil tagumine ja kus esimene pool.