Abi oleks suurfarmides täppismeditsiini rakendamisest, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst, vahendab ERR Novaator.

"Meie uuringust selgus, et lehmade suremusrisk on kõrgem suuremates karjades," ütleb värske doktor Kaari Reimus. Eesti lehmade üha kasvav piimatoodang on Euroopa Liidus teisel kohal, kuid nagu mujal maailmaski, surevad meie lehmad üha nooremalt. Sestap uuriski Reimus oma doktoritöös, kui suur on Eesti veiste suremus ning mis põhjustel nad enneaegselt surevad.

Suur kari, suur suremus

"Eesti lüpsikarja keskmine suurus on 63 lehma, kuid umbes 86 protsenti piimalehmadest peetakse suurtes enam kui 100 lehmaga karjades," kirjeldab Kaari Reimus ja lisab, et piimaveiste arv on Eestis viimastel kümnenditel vähenenud.

Üha rohkem kasvatatakse siinmail lihaveiseid, keda erinevalt piimalehmadest peetakse pigem ekstensiivselt ehk lastakse käia ka laudast väljas karjamaal. Ühtlasi on lihaveisekarjad uurija sõnul piimakarjadest palju väiksemad ja erinevalt aastaringi poegivatest piimalehmadest poegivad lihaveised hooajaliselt.

"Tingituna toodud erinevustest, on lihaveiste suremuskordaja ka tunduvalt madalam piimaveiste omast," märgib Reimus.