Eksperdid: valitsus plaanib olulist sekkumist eestlaste internetivabadusse
Eesti valitsuse plaanitavad muudatused piiravad eestlaste internetivabadust, leiavad digiühiskonna eksperdid Hille Hinsberg ja Laura Kask kommentaariks Forte eilsele artiklile, milles rääkisime majandus- ja siseministeeriumi kavatsusest võtta muu hulgas võimude kontrolli alla suhtlusäppides toimuv.
„Olles koostanud Eesti kohta hinnangu rahvusvahelises internetivabaduse raportis, oleme veendunud, et plaanitavad muudatused kitsendavad oluliselt kasutajate õigusi veebikeskkonnas. Riik võib kehtestada internetisuhtlusele reegleid, kuid need peavad olema seatud tasakaalu - kas loodetav mõju kuritegevuse tõkestamisele õigustab õiguste ja vabaduste riivet," leiavad Hinsberg ja Kask, kes on Freedom House raporti „Internetivabaduse indeks 2020" koostajad Eesti osas.
Nad märgivad, et Eesti alles ootab Euroopa Kohtu arvamust sideandmete laialdase kasutamise kohta.
„Esimene signaal on tulnud kohtujuristi ettepanekust, kus rõhutatakse, et andmete kasutamine peab kindlasti olema proportsionaalne rikkumise raskusega ja selle hindamine peab toimuma juba enne andmete väljaküsimist sideettevõtjate käest. Kuigi eelnõu puudutab nii sideettevõtjate kohustusi kui ka nende klientide põhiõigusi, on põhiõiguste riive proportsionaalsus eelnõus jäänud analüüsimata," tõdevad eksperdid.
Mitmeid piiranguid - sealhulgas anonüümsete kõnekaartide likvideerimist ja sõnumiprogrammide kasutajate tuvastamist - ette nägeva eelnõu autoriks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes on selle avalikkusele välja pannud alles 15. oktoobril pärast seda, kui mitmete ministeeriumitega on kooskõlastusring juba peale tehtud.
Hea õigusloome tava eirates ei eelnenud eelnõule väljatöötamiskavatsust - põhjuseks väidetav vajadus võtta kiirelt üle üks ELi direktiiv. Siseministeerium esitas oma kõnekaardi- ja äppide-kontrolli-ettepanekud aga eelnõu välistena - alles kooskõlastamise käigus - ja neil ettepanekutel pole eeltoodud ditrektiiviga mingit pistmist.
Muu hulgas soovib siseministeerium, et Facebook, Skype ja teised hakkaksid Eestis talletama infot selle kohta, kes, millal ja kus suhtlusäppides suhtlevad. Lisaks soovib ministeerium, et rahvas hakkaks isikustama ka ettemakstud kõnekaarte - sellist korda pole kehtestanud ei Soome, Rootsi, Läti ega Leedu.
Justiitsministeerium on eelnõu kohta arvanud, et põhiõiguste piirangute puhul puudub eelnõu seletuskirjas kohane analüüs - milliseid põhiõigusi riivatakse ja milline on piirangu proportsionaalsus -, mistõttu pole võimalik hinnata, kas eelnõu koostajate kaalutlused nimetatud põhiõiguste piirangute seadmisel on vastavuses põhiseadusega.
Elektroonilise side seaduse muutmise eelnõus on ette nähtud uued kohustused rahvusvahelistele suhtluskeskkondadele ning riigis tegutsevatele telekomifirmadele kasutajate andmete kogumiseks ja säilitamiseks. Praegu peavad telekomifirmad haldama lepinguliste klientide sideandmeid ning on neid kohustatud avaldama kohtu või prokuratuuri korraldusel, näiteks kriminaalmenetluse käigus. Nüüd peaksid operaatorid hakkama säilitama isikustatud kõnekaartide andmeid ning neid samadel alustel riigile välja andma.
Samuti laieneks sideandmete säilitamise ning jagamise kohustus ka suhtlusrakenduste pakkujatele ning Eesti riigi asutused, näiteks politsei, saaksid neilt välja küsida inimeste vahelise sõnumivahetuse metaandmeid - kes ja millal on suhelnud.
Mõlemat muudatust põhjendatakse turvalisuse tagamise eesmärgiga - lisakohustuste kaudu loodetakse võidelda kuritegevuse vastu tõhusamalt. Eelnevalt on siseministeeriumi esindaja samal teemal väitnud, et "sõnumisaladus on küll oluline, kuid see ei tohi takistada korrakaitsjate tööd", mis annab signaali, et isikute õiguste riive põhjendatust pole piisavalt kaalutud.
Forte loost selgub ka, et rahvusvaheliste rakenduste omanikfirmadega nagu Skype, Whatsapp, Viber pole muudatuste kavandamisel suheldud. Seega pole teada, kuidas saaks plaanitavas õigusaktis taotletavaid eesmärke saavutada isikuid vähem piiravate meetmetega. Juhul, kui andmetele ligipääsuks luuakse nn „tagauks" ehk tehniline viis metaandmeid jälgida, on suhtlus juba olemuselt ebaturvaline. Ettekäändel, et eelnõuga võetakse üle sidedirektiiv, mille menetlemisega on kiire, pole koostatud väljatöötamiskavatsust ega tutvustatud olulisi muudatusi huvirühmadele, kellel pole olnud võimalik oma arvamust avaldada. Eelnõu on plaanitud jõustuma juba 21.12.2020, mis tähendab väga lühikest Riigikogu menetluse ning avaliku arutelu aega.
Hille Hinsberg ja Laura Kask märgivad, et eelmisel nädalal avaldas USA mõttekoda Freedom House raporti, mille põhjal on Eesti seni väga hästi suutnud tagada inimeste õiguste kaitset veebiruumis. Eesti eeskujulikku positsiooni 65 riigi seas märkisid ära ka majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ja välisministeeriumi pressiteated.
„Näiteks minister Raul Siemi sõnul on kõnealune indeks üheks mõõdikuks, mis väljendab Eesti digiühiskonna head tervist ning toimetulekut, mis leidis tõestust ka keerulistes pandeemia-oludes. Loodame, et valitsus tervikuna asub selgelt kaitsma arenenud digiühiskonnale olulisi väärtusi," märgivad eksperdid.
