Üks uuring näitab, et „nullveri” võib vähendada nakatumise tõenäosust, teine seda, et nakatudes on vähem tõenäoline seda raskel kujul põdeda.

Viimane põhines 95 raskelt haige COVID-19-patsiendi jälgimisel, mis toimus tänavu veebuarist kuni aprillini Vancouveris Kanadas.

Selgus, et 0- või B-veregrupiga patsiendid said keskmiselt 4,5 päeva vähem intensiivravi kui A- või AB-veregrupiga saatusekaaslased. Esimesed keskmiselt 9 päeva, teised 13,5. Lisaks: ventilaatorit vajas 61% null- või B-verega patsientidest ja 84% A- või AB-verega patsientidest.

Viimaste puhul kasvas ka vajadus dialüüsi järele, mis aitab neerudel verest toksiine välja filtreerida, ja kasvas organi väärtalituse või rikke tõenäosus.

Sarnase seose leidis Itaalias ja Hispaanias koroonahaigeid jälginud varasem uuring, mis ilmus juunis teadusajakirjas The New England Journal of Medicine. 0-veregrupiga patsientidel oli selle järgi 50% rohkem tõenäosust haigus kergemini läbi põdeda, ilma lisahapnikku vajamata, kui teiste veregrupi esindajate puhul.

Artikli alguses mainitud "nakatumise tõenäosuse" uuringu autorid jälgisid ligi poolt miljonit inimest, kellele veebruari lõpust kuni juuli lõpuni COVID-19-test tehti. 4600 koroonapositiivsest oli nullgrupi veri 38,4 protsendil.

See number on väiksem kui nullgrupi-vere levimus Taani elanike hulgas (41,7%), millest uurimuse autorid järeldavad, et sel grupil on ebaproportsionaalselt suur võimalus nakatumist vältida.

Ka varasemad uuringud on leidnud, et 0-veregrupi esindajatel on koroonaviirusega toimetulemisel mõningane eelis, näiteks see, mis ilmus juulis ajakirjas Annals of Hematology, ja see, mis ilmus märtsis keskkonnas medRxiv.

Ka varasemad SARSi-uuringud näitasid, et null-verega inimega nakatub vähem tõenäoliselt, näiteks 2005. a Hongkongis läbiviidud uuringud. Uuel koroonaviirusel on SARSiga ühist geneetilist koodi 80% jagu.

Alguses mainitud värske Vancouveri-uuringu juhtautor Mypinder Sekhon leiab siiski, et seos pole kuigi tugev. „Ma ei leia, et see on tähtsam kui raske COVID-19-põdemisega seotud teised tegurid nagu iga, teised haigused jne. Kui teil on A-veri, ei pea veel paanitsema. Kui teil on nullveri, ei pea te kohe julgelt pubidesse ja baaridesse minema!"

Asjatundja kommentaar

Biomeditsiinitehnoloog ja akadeemik Mart Ustav ütles Fortele Blood Advance'is ilmunud uuringute kommentaariks, et need on küll huvitavad, kuid hetkel on raske leida põhjuslikke seoseid kirjeldatud sõltuvuste vahel.

"Ma oleksin ettevaatlik väitmast, et 0-grupi verega inimesed nakatuvad või põevad SARS CoV-2 viirusnakkust kergemini, sest lisaks on teisi parameetreid – näiteks vanus, üldine tervislik seisund ja kaasnevad haigused.

Ma arvan ka, et oma refereeringus pekasite te selgitama inimestele, mis asi see veregrupp on, muidu hakkavad legendid liikuma," lisas ta.