Ilves: „Mul läheb süda pahaks!“ – Eesti e-riik langes alla OECD keskmise taseme
„Pärast iseseisvuse taastamist on kõik meie valitsused tegutsenud selle nimel, et Eesti poleks iial enam üksi. Praegu toimiv pole lihtsalt allakäik. See on teadlik riigi maine hävitamine. See on Eesti isoleerimine. See on meie riigi lõhkumine," sõnas Twitteris ekspeaminister ja Euroopa Komisjoni endine digivolinik Andrus Ansip.
„Mul läheb süda pahaks mõeldes, milliseks Eesti on saanud selle valitsuse 18 kuuga. Digiriik katki, rahvusvaheline maine prügikastis, ühiskond tige, saamatud, aina sõimlevad ministrid. Poleks uskunud, et allakäik võinuks olla nii kiire," ei hoidnud Twitteris emotsioone tagasi president Toomas Hendrik Ilves. „Kuigi tuleks siia lisada, et saamatusel, ebakompetentsusel sobimatusel on selles olnud lisategur. Digiriigi poliitikat on ajanud kaks ministrit, kes ei oska inglise keeltki ega saa osaleda rahvusvahelistel kohtumistel kõige rahvusvahelisemal alal üldse."
Need vägagi emotsionaalsed väljaütlemised on osalt seotud tõsiasjaga, et rahvusvaheline Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD avaldas sel nädalal oma värske raporti pealkirjaga „Digital Government Index: 2019 results".
Ennast vägagi arenenud digiriigiks - eelkõige e-valitsemise arengu osas - pidava Eesti jaoks oli see kokkuvõte kõike muud kui rõõmustav. Me ei leia end isegi mitte esikümnes - Eesti oma näitajate poolest alla OECD keskmise.
Kui OECD keskmine indeks on 0,501, siis Eesti järel näeme numbrit 0,478, mis annab meile edetabelis 18. koha. Kõige halvem koha - 23. - on OECD meile andnud alajaotuses „Valitsus kui platvorm". 20. kohal oleme jaotistes „Kasutajapõhine" ja „Proaktiivne".
OECD indeksit juhivad Lõuna-Korea, Suurbritannia, Colombia ja Taani. Vahetult Eesti eest leiame Sloveenia ja Itaalia. Küsimus võib tekitada teadmine, et Soome on paigutatud tabelis päris allaossa 28. kohale ja Rootsi 33. kohale.
OECD hindab oma ülevaates valitsuste strateegilisi lähenemisviise andmete ja digitaaltehnoloogia kasutamisel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-ala asekantsler Siim Sikkut selgitas sotsiaalmeedias, et Eesti kohal sellel tabelis on väga konkreetne põhjus: me teeme paljusid asju, mida mõõdetakse mitteametlike juhtimismeetmete või praktikameetodina, mitte ametlikult. Puudu olevad ka õiged mõõdikud ja juhiseid kasutajate kaasamiseks.
Euroopa Komisjoni viimase digitaalmajanduse ja -ühiskonna ehk DESI indeksi kohaselt on Eesti langenud aastaga koguni kahe koha võrra ja maandus Euroopaski seitsmendale kohale. Seega ei saa Eesti puhul enam rääkida maailma eesrindlikumast digiriigist.
