INTERVJUU | Tšehhis on lood päris halvad – kas koroona teine laine murrab riigi?

Paljud riigid räägivad koroonaviiruse teise puhangu algusest ja hoiatavad, et haigestumine kasvab sügisel ja talvel. Kuid kuskil pole praegu asjad nii halvad kui Tšehhis.

Tšehhi Vabariigis, kus viimase kahe nädala jooksul on registreeritud Euroopas kõige rohkem uusi nakkusjuhte saja tuhande elaniku kohta (770,5, samas kui Eestis on see näitaja 38,59), läksid koolid üle kaugõppele. Samuti on suletud baarid ja restoranid. Koroonaviiruse levik on Tšehhis alates septembri algusest kiirenenud, ka surnute hulk 100 000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul on Euroopa suurim - 5,5.

Tšehhi tervishoiuministeeriumi viimastel andmetel ületas COVID-19 kinnitatud juhtumite arv 17. oktoobril 11 000, mis on 1400 juhtumi võrra rohkem kui 16. oktoobril. Juba kolmandat päeva järjest püstitatud nakatunute arvu uus rekord. Alates pandeemia algusest kevadel on riigis registreeritud üle 160 000 nakatunu, kellest on surnud üle 1300 inimese. Tšehhi tervishoiuministeerium usub, et nakatumiste arv püsib kõrge kuni oktoobri lõpuni ja siis hakkab rangete meetmete tõttu vähenema. Samas kardetakse, et kui meetmed ei aita, võib Tšehhis oktoobri lõpuks nakatunute arv ulatuda veerand miljonini.

Forte küsis Tšehhi ajalehe Hospodářské noviny uurivalt ajakirjanikult Martin Ehlilt, mis on Tšehhi koledate koroonanumbrite taga.

Mis on põhjused järsu haigus-ja surmajuhtumite kasvu taga Tšehhis alates 3. oktoobrist?

Kevadel pani Tšehhi valitsus riigi õigel ajal karantiini ja kehtestas meetmed viiruse leviku tõkestamiseks. Tšehhi pääses oma naaberriikidega võrreldes kergelt ja meie valitsus kuulutas suvel COVID-19 võidetuks. Tšehhi poliitikud avaldasid arvamust, et pole põhjust karta viiruse naasmist sügisel ning pealegi olevat viirus nõrgenenud. Suve jooksul võeti kõik meetmed maha, loobuti sotsiaalsest distantseerumisest ja maskide kandmisest.