Tegelikult iseloomustas rangelt valvatud väravate tagust haaremit pigem rahulik pereelu, mida vahel tõesti katkestasid mõrvarlikud intriigid, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Ülemeunuhh vaatas asjatundlikult hindava pilguga noort orjatüdrukut, kes seisis haaremi värava juures. Tüdruk oli võimsa osmanite impeeriumi halduri kingitus sultanile ning esmamulje põhjal jäi mustanahaline eunuhh nähtuga rahule. Ta tundis oma isanda maitset ning teadis, et sultanil oli piimvalge naha, suurte silmade ja roosikarva põskede vastu nõrkus.

Kõik need kaunidused olid olemas ka tüdrukul, kes ärevust tundes tema ees seisis. Ülemeunuhh silmitses teda tähelepanelikult pealaest jalatallani, et otsida vähimatki viga. Puseriti hambad või ebaterve nahk olnuks haaremivalvurile piisavad põhjused orjast loobumiseks.

Ainult täiuslik naisekeha oli küllalt hea sultani jaoks, kes elas oma laiendatud perekonnaga Topkapi palees pealinna Konstantinoopoli keskel.

Ülemeunuhh kiitis tüdruku heaks ja juhatas ta väravatest läbi. Kui väravad neiu taga kinni prantsatasid, algas tal täiesti uus elu: tüdruk sai uue nime, ta sunniti islamiusku pöörduma ning talle anti ülesanne hoolitseda sultani perekonna eest.

Formaalselt oli ta sultani ori, kuid naine mõistis peagi, et elu haaremis peitis endas võimalust saada rikkaks, võimsaks ja vabaks. See kõik olenes üksnes sellest, kui hästi suudab ta voodis osmanite valitsejat rahuldada.

Loe elust haaremis lähemalt oktoobrikuu Imelisest Ajaloost!