Nina kaudu COVID-19-proovi võtmine vigastas ühel USA naisterahval ajukelmet, mille tagajärjel hakkas tal ninast välja nõrguma ajuvedelikku ja tekkis eluohtliku nakkuse oht, kirjutab sciencealert.

40. eluaastates patsiendil oli diagnoosimata haruldane terviserike. Võimalik on ka, et COVID-19-proov tehti talle valesti. Põhimõtteliselt leidis aset ebatõenäoliste sündmuste jada, mis tähendab, et ninakaudsete testidega seonduvad riskid on jätkuvalt äärmiselt väikesed.

Teadusajakirjas JAMA Otolaryngology–Head & Neck Surgery ilmunud teadustöö juhtiv autor Jarrett Walsh rõhutab siiski, et inimesed, kellele on tehtud ninaõõnepõhja või koljupõhimiku ulatuslikke lõikuseid, peaksid võimalusel eelistama COVID-19-proovi võtmist suu kaudu.

Kannatada saanud naisterahvas laskis analüüsi võtta enne plaanilist songaoperatsiooni ning märkas pärast proovi andmist, et ühest tema ninasõõrmest valgub välja läbipaistvat vedelikku. Tal tekkisid peavalu, oksendamishoog, kaela jäikus ja ülitundlikkus valguse suhtes, mistõttu ta suunati ravile Iowa osariikliku ülikooli haiglasse dr Walshi juurde.

„Patsiendilt oli ühe varasema protseduuri käigus vatitikuga samast ninasõõrmest võetud proov, millele ei järgnenud probleeme,“ selgitas dr Walsh. „Patsient ise leiab, et teise analüüsi võtmisel ei kasutatud võib-olla kõige paremat tehnikat, ja ka seda, et teise proovi võtmiseks kasutatud tiku sisenemispunkt oli veidi liiga kõrgel.“

Patsiendil oli aastaid tagasi ravitud koljusisese rõhu tõusu ehk intrakraniaalset hüpertensiooni — mis tähendab, et aju kaitsva ja toitainetega varustava pea- ja seljaajuvedeliku ehk tserebrospinaalvedeliku rõhk oli liiga kõrge. Toona kasutasid arstid osa vedeliku väljanõrutamiseks šunti ning terviseprobleem lahenes.

Küll aga tekkis naisel protseduuri tagajärjel ajusong — defekt koljupõhimikus, mis surub ajukelmet ninaõõnde, kus see võib kergesti puruneda.

See terviserike jäi aga märkamata, kuni uued arstid eelmiste arstide tehtud ajutomogrammid üle vaatasid. Juuli keskel toimunud kirurgilise operatsiooni käigus kõrvaldasid arstid probleemi; pärast seda on patsient täielikult paranenud.

Kui patsient poleks õigel ajal ravi saanud, oleks tal võinud pisikute ninnasattumise tõttu kujuneda potentsiaalselt eluohtlik ajunakkus. Samuti oleks koljusse võinud sattuda õhku, mis oleks avaldanud ajule täiendavat rõhku.

Enamik ninakaudsete analüüside võtmise juhendeid soovitab arstil tikuga järgida ninasõõrme ja -õõne põhja, mis asub suulae kohal, ning vältida vatitiku liigutamist alt üles, või juhul, kui tiku alt üles suunamine osutub vajalikuks, teha seda väga ettevaatlikult.

Ehkki tõenäoliselt on see äärmiselt harvaesinev juhtum, aitab see meeles pidada vajadust meditsiinitöötajate kvaliteetse koolitamise järele — lõppeks tuleb ju enne pandeemia möödumist koguda veel sadu miljoneid COVID-19-proove.