Üks ehmatus, üks avarii ehk miks nutiseade autos on igal juhul saatanast
Ka kõige hoolikam autojuht ei tohi end pidada eksimatuks: Ylle Tampere pani kirja kaks juhtumit, millest üks päädis ehmatusega ja teine avariiga. Mõlema ühisnimetajaks on nutiseade autos, kirjutab Accelerista.com.
Liiklusseaduse § 33 lõige 11 punkt 1 sätestab, et sõidukijuhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni (nutiseadet) ilma käsi vabaks jätva vahendita või hoida sõiduki liikumise ajal telefoni käes.
Mul on harjumus ühendada autosse istudes nutiseade USB juhtme abil sõiduki infolustiga ning seadistada oma teekond Waze’is – seda ka (ja eriti!) linnaliikluses ning peegeldada kogu nutiseadme sisu Apple Car Play kaudu keskekraanile. Ja kui juhet pole kaasas, ühendub süsteem automaatselt sinihamba kaudu ja nuhvel saab rahus kasvõi käekotis lebada.
Tippvarustus teeb sõidu turvaliseks, aga…
PSA kontserni infolust, mille leiab nii Peugeot’delt kui Citroen’idelt kui ka Opeli ning Toyota tarbesõidukitelt, on mugav ja intuitiivne ning sõidu ajal mugav jälgida ja kasutada. Meie toimetuse “sidrun” ongi tippvarustuses, et autojuht saaks maksimaalselt keskenduda liiklusele.
Turvalisust lisavad arvukad juhiabid alates “auto lähedal” hoiatusest ja hädapidurdusabist 360° kaamera ning elektroonilise parkimiskellani. Kohanduv kiirushoidja peab eelsõitjaga turvalist distantsi ja annab märku kiiruse reguleerimise vajadusest: selleks tuleb kaks korda vajutada “MEM” nuppu ja 50st saab imeväel 40 või 70 km/h.
Tingel-tangel-kringel on ülimugav ja juht võib rahulikult vasaku põlve lõua alla tõsta, sest sõitmisel läheb vaja vaid paremat varvast, millega vahepeal õrnalt gaasipedaali puudutada.
Ellu põnevuse toomiseks piisab, kui kõik abisüsteemid välja lülitada ja ise gaasi anda ning pidurdada – vaikimisi teeb rida turvasüsteeme oma tööd ikka ja elu on lill, sest suurem jagu autojuhi lolle otsuseid elimineerib sõiduk juba eos.
Kes kaasa mõtles, siis aimab, kuhu oma jutuga sihin – auto on nii hea, et tekib (petlik) “minuga ei saa midagi ju juhtuda” tunne. Mida ägedam ja rohkemate turvalisadega sõiduk, seda julgem tunne. Ja kui roolis on hoolikas juht, tundub nullvisioon (ei ühtegi laipa liikluses) käeulatuses.
Tšurr! See on näiline, petlik turvalisus. Uuringud kinnitavad, et suur osa autojuhte isegi ei tea, millised nutikad abid sõiduki pardal on, ega oska neid ka kasutada. Tehnilised raportid omakorda kinnitavad, et nutikad autod on haavatavad – uute autode veaprotsent kasvab peamiselt mittetoimivate juhiabide arvelt.
See on koht, kus vastutustundlikul autojuhil peaksid kõik kellad helisema hakkama – olgu auto kuitahes äge, ei saa ta otsustada ega vastutada inimese eest. Ja on ettenägematuid olukordi, mida mitte ükski insener ei oska ette ennustada, mis aga on olemas ning rasketest tagajärgedest päästab üksnes inimjuhi reaktsioon.
Või siis ei päästa, nagu minu kirjeldatud kahe juhtumi näitel selgub. Neist esimene päädis kahe liikleja šokiga, teine annab tööd kümnetele inimestele kindlustustes ja autoteenindustes. Mõlema juhtumi ühisnimetajaks on – üllatus, üllatus – nutiseade autos. Mõlema juhtumi vahet on paar päeva: esimesel korral sain “hoiatuse”, teisel korral läks “laks” kirja. Esoteerikutel on, millest kinni hakata.
