Uuring: kopsuvähk kimbutab Eestis enim põlevkivitööstuse mehi
Et saada ülevaade sellest, milline on eri vähiliikide esinemissagedus põlevkivitööstusest mõjutatud piirkondades, ning võrrelda seda vähi üldise esinemissageduse ja suundumustega Eestis, analüüsisid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased koostöös Terviseametiga Eesti vähiregistri andmeid vähiliikide kohta, millel on varem leitud seos tööstuslike protsessidega.
Nii analüüsiti kopsu-, neeru-, kusepõie- ja rinnavähi ning leukeemia ja lümfisüsteemi kasvajate esinemist aastatel 1992-2015. Analüüsi tulemused avaldati mais teadusajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health.
Uuringust nähtus, et põlevkivitööstuse aladel oli kopsuvähki haigestunud mehi 100 000 kohta 133,6, Eestis tervikuna aga 95,5.
Aastatel 1992-2015 oli registreeritud vähijuhtude koguarv Eestis 51 525, sh Ida-Virumaal 6752. Vähk on Eestis surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal nii naistel kui ka meestel.
Ida-Virumaa on alates 20. sajandi algusest olnud Eesti peamine tööstuspiirkond, kus kaevandatakse põlevkivi ning toodetakse elektrit ja põlevkiviõli. Tööstustegevuse käigus on õhku eraldunud suures koguses saasteaineid, millest paljud on mürgised ja tekitavad vähki.
„Tööstuspiirkonna õhust võib leida peenosakesi, benseeni, fenoole ja teisi saasteaineid, mis kõik mõjutavad tervist, sh suurendavad vähiriski," rääkis Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru.
Hans Orru hinnangul võib Ida-Virumaa meeste suurema kopsuvähihaigestumuse üks peamisi seletusi olla just tööstussaaste.
„Mitu varasemat uuringut on näidanud, et pikaajaline tööalane kokkupuude heitgaasidega on seotud suurema kopsuvähiriskiga, ja näiteks kaevanduse masinad kasutavad enamasti diislikütust. Kokku on Ida-Virumaal põlevkivitööstuses hõivatud 16% meestest, kellel võib olla suurem risk haigestuda kopsuvähki," ütles Orru.
Ida-Virumaal mõjutab kopsuvähiriski ka radoon. Radooni ja selle lagusaaduste sissehingamise peamine tervisekahjustus ongi kopsuvähk ja see põhjustab 3-20% kõigist juhtumitest kogu maailmas. Teaduskirjanduse järgi ületab radoonirisk kolmandikul Eesti alast, sealhulgas Ida-Virumaal, ohutuks peetud piiri ehk 50 kBq/m3. Muud sagedasema kopsuvähi seletused võivad olla elustiiliga seotud tegurid, näiteks rasvumine, kõrgvererõhktõbi ja alkoholi tarbimine.
Teadlased tunnistavad, et keskkonnateguritest veelgi suuremal määral mõjutab kopsuvähki haigestumist suitsetamine. Eesti tervisekäitumise uuringu andmetel oli 1990. aastatel meeste seas igapäevaseid suitsetajaid umbes pool. Alates 2006. aastast on suitsetajate hulk vähenenud. Kopsuvähki haigestumise kaalukas põhjustaja on siiski suitsetamisharjumus ja suur osa meestest puutub Ida-Virumaa põlevkivitööstusaladel iga päev otseselt või kaudselt kokku tubakasuitsuga.
Viimastel aastakümnetel on kopsuvähi esinemissageduse erinevus Ida-Virumaa ja muu Eesti vahel siiski kahanenud. Uuringuaastate jooksul vähenes kopsuvähki haigestumine Ida-Virumaal 28,9%. Samal ajal kasvas see märkimisväärselt aga põlevkivivälistel aladel (13,3%) ja Eestis üldiselt (1,5%).
Kopsuvähihaigestumuse vähenemist Ida-Virumaal võib seostada sealse keskkonna kvaliteedi paranemisega, kuna põlevkivi kaevandavad ettevõtted on hakanud kasutama keskkonnasäästlikumat tootmistehnoloogiat.
