Viikingite peretüli lõppes kuningatapuga

10. sajandi lõpuks olid viikingiaja suurimad ja tugevaimad suguvõsad omavahel sõlmitud abieluliitude kaudu üksteisega tihedasti seotud.

Vereside oli tugev, ent võimuiha ja reeturlikkus panid pereidülli pragunema. Selle tagajärjel algas Põhjalas verine võitlus võimu pärast, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Taevas Läänemere kohal oli lendavatest nooltest must. Peagi tabasid need sihtmärke ning külvasid surma ja hävingut Norra laevadel. Oma kohalt viikingilaeva Ormen hin Lange (Pikk Uss) pardal juhatas Norra kuningas Olav I Tryggvason sellel 1000. aasta suvepäeval oma väge.

Olavi sõjaväe vastas oli võimas viikingite laevastik, mida juhtis Norra kuninga naisevend, taanlaste kuningas Svend Harkhabe.

Suurema osa Olavi laevadest olid juba vallutanud hiiglaslikus varitsusrünnakus mehed, kes olid Olavi sugulased. Lahing oli justkui suur suguvõsa kokkutulek, sest Norra kuninga Olavi vastas polnud üksnes tema naise vend Svend, vaid ka tolle rootslasest kasupoeg, nüüd Rootsi kuningas Olof Skötkonung, ja taanlase normannist väimees Lade jarl Eirik Håkonsson.

Olavi mehed võitlesid vapralt tuttavate vastaste vastu, kuid ründajad murdsid end lõpuks läbi kuninga laevani, mille lastiks olid suured aarded. Need väärtasjad oli Olav oma naise Thyra õhutusel Rootsist Vendeli paikkonnast röövinud. Thyra oli Olavi väljavalitu ja Norra kuninganna, ent samal ajal ka Svend Harkhabeme õde.

Oma kohalt laevateki tagaosas innustas Olav valjusti röökides relvavendi, sest teadis, et kui tema sõdurid Svendi ja tema liitlaste väest jagu ei saa, siis on Olavi aeg Norra kuningana lõppenud.

Ajaloolased ei tea täpselt, kus see lahing Läänemerel (normannidele Idamerel) toimus, ent sündmust tuntakse kui Svolderi merelahingut.

Ühe hüpoteesi järgi olevat Rügeni saarest läänes asunud paik nimega Svolder olnud tänapäeva Saksamaal, kuid teised ajalooteadlased paigutavad selle koha kaugemale põhja Taani vetesse. Allikad viitavad ühtlasi sellele, et kaks võidelnud laevastikku olid võrdväärse suurusega, kuid ka selle väite üle vaidlevad ajaloolased veel tänapäevalgi.

Kuigi paljud Svolderi juures toimunud lahingu detailid pole selged, on siiski üks fakt kindel. Nimelt oli see lahing kulminatsiooniks suguvõsadevahelisele keerukale vaenule, mis hõlmas kõiki Põhjala kuningakodasid.

Võitluse lõpptulemusest pidi selguma, kes toonastest viikingikuningatest saab tegelikuks Põhjala valitsejaks.

Loe kuninglike viikingisuguvõsade vahelisest vaenust lähemalt septembrikuu Imelisest Ajaloost!