Terviseameti juhi kohusetäitjana töötanud Mari-Anne Härma ütles eile avaldatud intervjuus Fortele, et tema käes olevate andmete järgi on Eestis neid isikuid 17, kellel ei olnud surmapõhjuste seas teisi kaasnevaid haigusi peale COVID-19 märgitud. Ametliku statistika järgi on Eestis koroonasse surnud aga 65 inimest.

Gleb Denissov selgitas, et üldjuhul märgitakse inimese surmateatisele rohkem kui üks diagnoos ja nii käitutakse ka COVID-19 patsientide puhul.

„Patsiendil võib olla enne nakatumist kroonilisi haigusi, mis ei põhjustanud tema surma. Küll aga peetakse viiruste puhul oluliseks peale nakkust märkida surma põhjuse teatisele kopsupõletikku ja muid viiruse poolt põhjustatud seisundeid. Kõige olulisem on pöörata tähelepanu surma algpõhjusele, mis valitakse surma põhjuste registris vastavalt WHO reeglitele," ütles TAI surmaregistri juht.

Ta täpsustas, et WHO reeglite kohaselt on surma algpõhjus haigus või vigastus, mis algatas vahetult surmale viivate haigusseisundite jada.

„Kuna COVID-19 riskirühmas on eakad inimesed, siis mitmete haiguste märkimine surma põhjuse teatisele on üsna loomulik. Sellistel juhtudel võib surma algpõhjuse valimine sõltuda surma vahetust põhjusest. Näiteks võib tuua vähki, millel on metastaasid peaajus. Sel juhul surma algpõhjuseks sai vähk, mitte COVID-19, kuigi viiruse kohta on märge olemas," märkis Denissov.

WHO koostas COVID-19 jaoks eraldi klassifikatsiooni koodi ja väljastas juhendid COVID-19 patsientide surma põhjuse dokumenteerimiseks ja algpõhjuse valimiseks. See on leitav aadressil https://www.who.int/classifications/icd/covid19/en/