FORTE INTERVJUU | Üllatavad arengud Valgevenes: Hiina on Minski külje all krahmanud tohutu ala ja loob riiki riigis

Miks rajavad hiinlased bastioni Euroopa turu vallutamiseks just Minski lennujaama lähedale ja kas praegused poliitilised arengud või Venemaa vastuseis võivad need plaanid väärata? Forte uuris valgevene politoloogilt, Soome Välispoliitika Instituudi Venemaa ja Euroopa Liidu idanaabrite programmi direktorilt Arkadi Moišeselt, miks ehitab Hiina 200 000 elanikuga uut linna, millest peale valmimist saab Minski järel riigi suuruselt teine linn.

Hiina üritab Euroopas kanda kinnitada tänu Valgevenele. Selle edu võtmeks peavad hiinlased Minskist 25 kilomeetri kaugusele rajatavat tehnoparki „Suur kivi". Hiina liider Xi Jinping on seda projekti ülistanud kui „kalliskivi Hiina rajataval uuel Siiditeel".

Tööstuspargi tootmisobjektide rajamisele kulub vähemalt kaks miljardit dollarit, kuid „Suures kivis" hakkavad asuma ka elamurajoonid, koolid, lasteaiad, restoranid ja teenindusettevõtted. 112 ruutkilomeetril (võrreldav meie Vormsi saarega või Pariisi linnaga) asuvates tehnoloogiaettevõtetes saab tööd 10-12 000 inimest, kaudselt aga 150-200 000 inimest.

Tehnopargis hakkavad tegutsema 43 ettevõtet, neist 34 tegutsevad tootmise ja ülejäänud 9 teadus-arenduse vallas. Pargi rajamise ideed ilmusid 2010. aastal, see peaks valmis saama 2030. Samal ajal on hiinlased pumbanud palju raha ka Minski infrastruktuuri ja arengusse: aastatel 2000-2014 anti selleks laenu 7,6 miljardi dollari eest ja 2019. aastal teatasid hiinlased, et on Minski jaoks laenama veel 15 miljardit dollarit.

Millise positsiooni võtsid hiinlased kui Valgevenes puhkesid Lukašenka-vastased meeleavaldused?

Hiina oli esimene riik maailmas, kes peale valimistulemuste avaldamist õnnitles Lukašenkat valimisvõidu puhul. Pärast seda oli liiga hilja ja ilmselt ei tahtnud Hiina enam oma positsiooni muuta.