Kokku-lahti volditava ekraaniga mobiilid - sealjuures äsja müügile tulnud Samsung Galaxy Z Fold2 - on kahtlematult mobiilimaailma viimaste aastate suurim uuendus. Ma olen peaaegu kindel, et ühel hetkel saavad neist - hetkel veel uut disaini ja võimalusi kompavatest viguritest - igati kasulikud ja vinged seadmed. Võib olla see tõesti mõne aasta pärast nii läheb...selle nimel tuleb aga veel palju tööd teha nii disaini, tehnilise poole kui tarkvara kohandamise osas.

Millised olid kolm esimest mõtet, kui selle uusima imeseadme karbist välja võtsin?

Mõte üks: vinge väljanägemine - juhuslikult juhtus läheduses olema vana hea vahetatava akuga Samsung Galaxy A3 ja tundus uskumatu, et need kaks seadet võiksid loodad olla täpselt samu asju tegema. Mitmekihiline, kuldne, üüratu kaamerakapsliga... ja selle kõrval lihtsalt üks mobiil. Olgu kohe öeldud, see väga odav „lihtsalt üks mobiil" oleks täna veel kindlalt mu esmavalik.

Mõte kaks: jeerum kui raske! Otsin ruttu välja tehnilise spetsifikatsiooni. Jah, mu tunne ei petnud mind - 282 grammi. See on näiteks 119 grammi raskem kui värskem S-klassi tipptelefon Galaxy S20. Nii on, jooksu ajal põue seda väga loksuma pista ei taha.

Mõte 3: mis on tehtud põhiekraaniga! Ehk siis selle ekraaniga, mis on kasutaja käsutuses telefoni suletud olekus. See on nii neetult kitsaks pressitud, et sellel midagi toksida (loe: klahvidele pihta saada) või kerida on kõike muud kui mugav. Pikkuse-laiuse suhe on koguni 25:9 - midagi nii kitsast ja piklikku pole mobiilimaailm veel näinud. Ma saan muidugi aru, et vasakus servas peab olema poole sentimeetri jagu ruumi hinge jaoks, aga tulemus on tõesti see, et see avaekraan ei ole kaugeltki hea kasutada.

Aga põhilise juurde: voldime seadme lahti. See protsess ise on nüüd võrreldes eelkäijaga oluliselt edasi arenenud. Seadme saab näiteks avada ka poolikult ja jätta ta sobiva kalde all lauale - et sellest näiteks väga mugavalt videot või artiklit lugeda. Võit oot! Kas ikka saab mugavalt ja kas ikka saab lugeda?

Vastu on ei, ei ole veel äpid nii kohandatud, et neist selle seadme puhul poolavatuna mingigi lisaväärtus tekiks. Ära poolitas selline poolavamine videod ja no kuidas ma loen seda Fortet sellisena:

Seadme põhiline - ja minu jaoks paraku ka ainus - väärtus ilmneb tõesti siis, kui siseekraan täies ulatuses lahti väänata. Tulemuseks on küll peaaegu ruudukujuline ekraan (22,5:18 suhtega) ja seetõttu on videoid vaadates alati garanteeritud mustad servad kas külgedel või ülal-all, aga suur ekraan ikkagi ja mõnusam nii lugeda kui vaadata.

Justnimelt nii lugeda kui vaadata. Sest kirjutada nii suure ekraani puhul jälle kuidagi mõnus ei ole. Samsung on küll ekraaniklaviatuuri osavalt kaheks poolitanud ja klahvideni ulatub mõlemast servast, aga harjumatu on see ikkagi, aeglane ka.

Mis pildistamisse puutub, siis näiteks teise värskeima tipptelefoniga - Galaxy Note 20 5G - võrreldes on põhikaamera megapikslite arv kahanenud 108 pealt 12-le. 100-kordse suumi asemel on 10-kordne suum (2x optiline ja 10x digitaalne). 7680 x 4320 pikslise videosalvestuse asemel on 3840 x 2160 piksline videosalvestus. No ei ole hea trend.

Nagu ei ole hea ka see, et Fold2 pole vee- ja tolmukindel. Ja nagu ei ole üldse hea see, et kui Note 20 maksab 1299 eurot, siis Fold2 koguni 1999 eurot. Isegi sõrmejäljeluger ei ole volditaval telefonil intergeeritud enam ekraani sisse vaid tagasi viidud küljele.

Kui rääkida volditavatest telefonidest üldisemalt, siis minu selge eelistus oleks täna Samsungi mudel nimega Flip - ehk puudritoosina kokku käiv seade. Tõesti väga mõnus, kui tavaolekus on mobiil väga vahe ruumi võttev ja seejuures ka kerge.

Foldiga tuleb aga veel palju tööd ja arendust teha ning hinda alla saada. Huvitavad arengud igal juhul, aga vara veel... Selle seadme mõtte leidmisega olen veel tõsiselt hädas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena