Tudengisatelliidid Koit ja Hämarik on kadunud
„Meeskond on stardi järel püüdnud saada Hämarikult signaale. Need püüded pole olnud käed rüpes ootamine, vaid intensiivne tegevus. Signaali püüdmine 8 km/s ligi 500km kõrgusel lendavalt 10cmx10cmx10cm kehalt pole sama, mis autos käsitsi Vikerraadio lainepikkuse leidmiseks nupu kerimine," teatas programmi meeskond.
Selleks, et signaali püüdmine õnnestuks, on meeskond tegelenud nii satelliidi liikumistrajektoori täpsustamisega, raadioside kuulamisega kui ka võimaliku tõrke otsinguga.
Seni tulutult.
Ülikool märgib, et satelliidi tegelik liikumistee pole kunagi päris sama, mis esialgselt planeeriti või mis on algse vektori järgi teoreetiliselt välja arvutatud. Ent nii kaugelt raadiosignaali püüdmiseks tuleb vastuvõtuantenn suunata üsna täpselt satelliidi poole. Seega on esmalt oluline välja selgitada võimalikult täpselt satelliidi liikumistee.
Hämariku meeskond on seda ise arvutanud ja võrrelnud mitme erineva allikaga. Kinnitatud infot Vega pardal olnud nanosatelliitide tegeliku trajektoori kohta pole veel avaldatud.
Satelliidilt signaali vastu võtmiseks on mitmeid viise. Hämariku meeskond kasutab nii TTÜ Mektory kosmosekeskuse vastuvõtjat, teiste organisatsioonide poolt kinni püütud signaale kui ka raadioamatööride üle maailma.
"Olgugi, et Hämariku sagedusel saabub mingeid signaale, tuleb eristada infot sisaldavat signaali mürast. Müra tekib näiteks atmosfäärihäiretest, aga on ka inimtekkelist müra, nagu sarnasel sagedusel olevad saatjad ja vastuvõtja enda elektroonikakomponentide tekitatud," teatas satelliidimeeskond.
Kuigi satelliit on programmeeritud saatma välja signaale, saadetakse Hämariku suunas infopakette käsklustega saata vastu konkreetseid andmeid Hämariku erinevate süsteemide kohta.
Kolmandaks analüüsitakse erinevaid võimalikke tõrkestsenaariumeid, mille korral satelliit raadiosignaali ei saada või saadab vales suunas või liiga nõrgalt. Hämariku maa peal asuva teisiku peal on võimalik neid stsenaariume läbi katsetada ja mõelda välja, kuidas satelliiti maa pealt saadetud käskluste abil aidata neid tõrkeid kõrvaldama.
Ebasoodsate ilmaolude tõttu mitu korda ära jäänud kanderaketi Vega start, Hämarik pardal, toimus 3. septembri varahommikul.
Eesti esimese tudengisatelliidiga EstCube saadi ühendust juba esimesel Eestist ülelennul. Ühendust ei ole aga siiani saadud Tallinna tehnikaülikooli esimese satelliidiga Koit, mis startis kosmosesse juba 5. juulil 2019.
