Ajalugu
18.09.2020, 09:15

INTERVJUU AJALOOLASEGA | Võikaim massimõrv Eesti ajaloos – mida uut teame kurva aastapäeva eel

 (517)
Esimene koonduslaager, kus natsid oma jälgi ei jõudnud peita
  • Eestlased üritasid Kloogal juutide hukkamist takistada
  • Uurimata detail: hukkajad võisid olla natsidega liitunud venelased
  • Hukkamine toimus kiiruga ja suure metsikusega
Taavi Minnik, Forte kaastöötaja
Протокол осмотра концлагеря Клоога, произведенного Прокуратурой Эстонской ССР
19. septembril 1944 panid saksa okupatsioonivõimud enne Eestist lahkumist toime ühe jõhkraima veretöö meie aladel. Ajaloolane Andres Adamson räägib Fortele, kuidas sai Vaivara töölaagrite süsteemi taastumislaagriks olnud Kloogast Eesti ajaloos üheks natside jõhkruse sümboliks.

Ehkki mõned eesti rahvusest isikud osalesid natside sõjakuritegudes, on pahatahtlik süüdistada nendes tervet eesti rahvast. Kui tahta teha mingisugust pingerida, millise rahva kätega on ajaloos kõige rohkem juute hävitatud, siis peamiste esikohapretendentide seas oleksid ukrainlased ja venelased, leiab Adamson.

Eestis oli saksa okupatsiooni ajal palju koonduslaagreid. Vaivara laager oli suur, Tartu laager sai tuntuks oma julmusega. Miks sai Klooga koonduslaagrist tagantjärele kõige tuntum natside koonduslaager Eestis?

Vaivara polnud üks laager, vaid koonduslaagrite süsteem ja Klooga oli selle osa. Väike Klooga laager oli algselt selles üks süütumaid nähtusi.

Vaivara laagrite süsteem loodi, et majandada Kirde-Eesti põlevkivimaardlat Leningradi all seisva armeedegrupi Nord huvides - et kaevandada põlevkivi ning toota kütteõli ja põlevkivibensiini. 

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega
Mis on Delfi Kogupakett?
Kommenteeri Loe kommentaare (517)