INTERVJUU AJALOOLASEGA | Võikaim massimõrv Eesti ajaloos – mida uut teame kurva aastapäeva eel

19. septembril 1944 panid saksa okupatsioonivõimud enne Eestist lahkumist toime ühe jõhkraima veretöö meie aladel. Ajaloolane Andres Adamson räägib Fortele, kuidas sai Vaivara töölaagrite süsteemi taastumislaagriks olnud Kloogast Eesti ajaloos üheks natside jõhkruse sümboliks.

Ehkki mõned eesti rahvusest isikud osalesid natside sõjakuritegudes, on pahatahtlik süüdistada nendes tervet eesti rahvast. Kui tahta teha mingisugust pingerida, millise rahva kätega on ajaloos kõige rohkem juute hävitatud, siis peamiste esikohapretendentide seas oleksid ukrainlased ja venelased, leiab Adamson.

Eestis oli saksa okupatsiooni ajal palju koonduslaagreid. Vaivara laager oli suur, Tartu laager sai tuntuks oma julmusega. Miks sai Klooga koonduslaagrist tagantjärele kõige tuntum natside koonduslaager Eestis?

Vaivara polnud üks laager, vaid koonduslaagrite süsteem ja Klooga oli selle osa. Väike Klooga laager oli algselt selles üks süütumaid nähtusi.

Vaivara laagrite süsteem loodi, et majandada Kirde-Eesti põlevkivimaardlat Leningradi all seisva armeedegrupi Nord huvides - et kaevandada põlevkivi ning toota kütteõli ja põlevkivibensiini.