Kümne aasta eest näitas 80 000 Taani, Rootsi ja Soome kaksikuga tehtud uuring, et subaraknoidne verejooks ehk SAH tekib pigem väliste mõjurite tõttu kui pärilikult, kirjutab ERR Novaator.
Kaksikud sobivad hästi geenide ja välismõjude tähtsuse võrdlemiseks, sest nad jagavad kas kõiki või pooli geene.
Äsjases uuringus huvitas teadlasi see, millised mõjurid on mängus juhul, kui ajuverejooksu all kannatab ainult üks kahest kaksikust. Nad oletasid, et asi võib olla paljuski suitsetamises.
Uuringus kasutasid teadlased Soome kaksikute tervishoiuandmeid. Täpsemalt olid nende käsutuses andmed 32 564 kaksiku ehk 16 282 samast soost kaksikutepaari kohta.
Kõik uuritud olid sündinud aastatel 1958–1974 ning nende tervist oli jälgitud üle 42 aasta kuni 2018. aastani.
Ligi 32 600 kaksiku kohta oli neil aastatel tabanud surmav insulti 120 kaksikut ehk 0,36 protsenti uuritavatest. Selgus, et kõige sagedamini tabas surmav insult suitsetajaid.
