Maa kurb lähitulevik: elurikkus kahaneb, inimesed jäävad aina haigemaks
Eelduste kohaselt elab 70% maailma elanikkonnast aastaks 2050 linnades. Linnastumisel on küll häid külgi, kuid samas on kogu maailma linlaste seas täheldatud mittenakkavate tervisehädade, nt astma ja kroonilise soolepõletiku valdavuse kiiret kasvu.
Põhjuseks võib olla elurikkuse kadu — eluvormide mitmekesisuse jätkuv vähenemine. Liikide väljasuremise tempo on praegu tuhat korda kiirem kui ajaloo jooksul keskeltläbi.
Suure osa hääbuvast elurikkusest moodustab mikroobide bio-mitmekesisus. Mikroobid — mh bakterid, viirused ja seened — on ökosüsteemide tervise säilitamiseks hädavajalikud. Kuna ka inimesed on osa neist ökosüsteemidest, kannatab mikroobide kadumise või nendega kokkupuutumise vähenemise tõttu ka meie tervis.
Meie kehaomane ökosüsteem — seedeelundkond, nahk ja hingamisteed — on koduks spetsiifilise koosseisuga mikrobioomidele, eri keskkondades elutsevate mikroobide tohututele võrgustikele.
Ainuüksi inimese maos leidub kuni sada triljonit mikroobi — rohkem kui inimkehas on kokku rakke. Meie pisikutest kaasteelised osutavad meie eluspüsimiseks vajalikke teenuseid nagu toitainete töötlemine ja aju tööks vajalike kemikaalide tootmine.
Kokkupuude laia valiku mikroobidega meid ümbritsevas keskkonnas on kriitiliselt tähtis ka immuunsüsteemi ülesehitamise seisukohalt. Meie evolutsioonilisele arengukeskkonnale lähedasemates ökosüsteemides leiduvad mikroobid etendavad olulist rolli meie immuunsüsteemide „väljaõpetamises“.
Osa meie immuunsüsteemist on kiiretoimeline ja mittespetsiifiline, mis tähendab, et korrektse reguleerimise puudumisel ründab see valimatult kõiki keskkonnast pärinevaid aineid. Keskkonnas leiduvad sõbralikud mikroobid aitavad seda regulatiivset rolli täita. Need võivad stimuleerida ka kemikaale, mis aitavad põletikku vähendada ja keelavad organismil rünnata iseenda rakke või süütuid aineid, nt õietolmu.
Kokkupuutumine laia valiku mikroobidega aitab inimkehal haigustekitajatele tõhusalt vastu astuda.
Teine osa meie immuunreaktsioonist toodab „mälurakkude“ tillukesi sõjavägesid, mis peavad arvet kõigi haigustekitajate üle, millega meie kehad kokku puutuvad. See võimaldab tulevikus samade haigustekitajatega kohtudes esile kutsuda kiire ja tõhusa immuunvastuse.
Selleks, et tulla toime nakkushaigustega nagu COVID-19, peab meie immuunsüsteemide tervis olema hea. Ilma mitmekesiste mikrobioomideta pole see aga võimalik.
Nii nagu mikroobidel on ökosüsteemides olulisi rolle nagu taimede kasvu soodustamine ja pinnases leiduvate toitainete taaskäitlemine, toodavad nad ka meie kehades toitaineid ja tervislikke kemikaale, mis aitavad säilitada head kehalist ja vaimset tervist.
Tänu sellistele protsessidele oleme haiguste ja muude pingeliste olukordadega kokku puutudes nende tekitatud tervisekahjustuste suhtes vähem vastuvõtlikud.
Linnades on elurikkusega aga pahatihti kesised lood. Enamik meist on vahetanud tervisliku elurikkuse betoondžungli võlude ja mugavuste vastu. Seetõttu puutuvad linnaelanikud tervist toetavate mikroorganismide mitmekesisusega kokku palju vähem. Linlikku mikrobioomi võib mõjutada ka reostus. Näiteks võivad õhku reostavad ained muuta taimede õietolmu, nii et see kutsub tõenäolisemalt esile allergilisi reaktsioone.
Puudustkannatavamates linnapiirkondades elavate inimeste tervis on kehvem, nende eeldatav eluiga lühem ja nakkuste levimus nende seas suurem. Pole kokkusattumus, et taolistes kogukondades puuduvad reeglina kvaliteetsed ja ligipääsetavad rohe- ja sinialad.
Linnalise mikrobioomi probleem on tõsine ja nõuab pakiliselt lahendamist. Looduslike elukeskkondade taastamine võiks elurikkust suurendada ja linlaste tervist parendada.
Kohaliku taimestiku mitmekesistamine, turvaliste, kaasavate ja ligipääsetavate rohealade rajamine ning linnasüdamete ja äärelinnaparkide taasmetsikustamine võib aidata taastada linnaelu mikrobioloogilist elurikkust.
