GRAAFIK | Numbrid kinnitavad: koroonaviiruse uus tõus Eestis on puudutanud rohkem nooremaid
Kui koroonaviirusesse nakatumiste juhtumid on alates augustist Eestis hoogsalt tõusuteel — viimase 14 päeva juhtumite arv 100 000 elaniku kohta on pooleteise kuuga tõusnud 1-lt 22-le —, pole see vähemalt seni kaasa toonud sarnast haiglaravi vajavate patsientide arvu kasvu nagu kevadel. Erinevad Eesti teadlased on oletanud, et peamiseks põhjuseks võib olla see, et peamiselt nakatuvad nooremad inimesed, kes põevad haigust kergemini. Spekuleeritud on ka viiruse muteerumise üle kergekujulisemaks.
Viiruse muteerumise kohta ütles Tartu ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf selle nädala algul Fortele siiski, et veenvat teaduslikku tõestust sellele ei ole. Viroloog Andres Merits sõnas reedel Fortele veel otsekohesemalt, et “on suur viga arvata, et viirus on leebemaks muutunud”.
Küll näitab terviseameti statistika veenvalt viimasel ajal nakatunute madalamat vanust võrreldes kevadise lainega. Nii on tänase seisuga viimase 14 päeva jooksul tuvastatud 67 üle 50-aastaste ja 219 alla 50-aastaste nakatumist. Kui aprilli algul kerkis üle 50-aastaste osakaal kõikide nakatumisjuhtumite seas korraks pea kahe kolmandikuni, siis tänase seisuga on see 23 protsenti. Tasub samas märkida, et oma rolli kevadiste arvude juures mängib kindlasti see, et madalamast testimisvõimekusest tulenevalt võeti puhangu algul proove esmajärjekorras just riskirühma kuuluvatelt vanematelt inimestelt.
Seni Eestis COVID-19 haigusega haiglaravile jõudnud patsientidest on terviseameti statistika järgi neli viiendikku üle 50-aastased, pooled üle 70-aastased.
