„Millised on linna valikud: kas ootame ära, kui kriis on juba käes ja kui koolidel on vaid üks lahendus - gatantiin ehk 100-protsendiline kaugõpe -, või siis püüame midagi ennetavalt teha selleks, et distantsõpet vältida," ütles Mihhail Kõlvart intervjuus ERRile.

Seega leiab linnapea, et esmaspäevast linna koolides kehtestatav osaline distantsõpe on koroonaolukorrale vastav ennetav meede isegi juhul, kui koolides pole mitte ühtegi nakatunut tuvastatud ning lapsed ei kuulu riskirühma. Samas kuulub Kõlvarti hinnangul riskirühma - ehk vanemate kui 60-aastaste hulka - valdav osa õpetajatest.

„Meil ei ole koolides eriolukord," leidis linnapea.

Linnapea ei osanud mitte kuidagi selgitada seda, kuidas aitab osaline distantsõpe aitab koroonaviiruse eest inimesi kaitsta. Ta märkis vaid, et koolidele endile anti valida "valemid, kuidas õpilasi hajutada".

„Vaatame, mida kool seestpoolt tähendab - see on olukord, kus päris palju inimesi on korraga ühes ruumis, kus on väga raske hoida distantsi ja kus on hommikust õhtuni üks suur üritus," kirjeldas ta koolide olukorda lähtuvalt terviseameti distantsi hoidmise soovitustest.

Ta märkis, et kui mõnes koolis pole valitud adekvaatseid meetmeid inimeste hajutamiseks, siis tuleb need parandada.

Eestis kehtiv riiklik õppekava on koostatud eeldusel, et toimub kontaktõpe. Riiklikku õppekava distantsõppe võimaluse valguses muudetud ei ole.

Haridusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna juhataja Liina Põld ütles Fortele, et õppekava on koostatud piisava paindlikkusega, jättes koolile ja õpetajale otsustusvabaduse nii õpetamise metoodika, õppematerjalide kui hindamispõhimõtete valikul.

„Üldharidusvaldkonna seadusandluses puuduvad terminid "kontaktõpe" ja "distantsõpe". Küll aga on reguleeritud termini "õppetund" tähendus," ütles Põld.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) ütleb järgmist: "Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta."

Õiguskantsler Ülle Madise leidis eile, et Tallinna linnavalitsuse oleks tohtinud anda suunised koolid osalisele kaugõppele üleviimise kohta ainult teaduslike põhjenduste olemasolul.

„Teadusliku alusega põhjuseta ei tohi lapsi koolist ega huviharidusest eemale jätta. Hirmud on mõistetavad ja ettevaatus kohane, siiski tuleb usaldada teadlasi ja terviseameti eksperte," kirjutas õiguskantsler sotsiaalmeedias ja tuletas linnavõimudele meelde, et lastel on õigus heale haridusele, koolis käimisele ja soojale koolitoidule.

Viroloog Irja Lutsar nimetas linnavalitsuse valitud meetmeid ebaproportsionaalseteks.