Millised saasteallikad põhjustavad Euroopas enim halbu tervisenäitajaid?
Euroopa keskkonnaamet (European Environment Agency) avalikustas täna mahuka raporti „Healthy environment, healthy lives,“ mis on kõige põhjalikum hinnang keskkonna ja kliimaga seotud tervisemõjudele Euroopas.
Raport tugineb Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele, kus on analüüsitud inimeste surma ja haiguste põhjusi keskkonnamõjude kontekstis.
Õhu- ja mürasaaste ning kliimamuutuste mõjud- näiteks kuumalained või kokkupuuted mürgiste kemikaalidega on eurooplaste halbade tervisenäitajate peamised põhjustajad. Raportist selgub veel, et keskkonna vilets kvaliteet põhjustab Euroopas ligi 13% enneaegsetest surmadest.
Õhusaaste on jätkuvalt tervisele suurima mõjuga keskkonnarisk, põhjustades euroliidus enam kui 400 000 enneaegset surma aastas. Teisele kohale platseerub mürasaaste 12 000 enneaegse surmaga ja kolmandal kohal on kliimamuutuste tagajärjed, eriti kuumalained.
Eestis enneaegsete surmade ja müra seoseid ei hinnata, küll aga mürast tulenevat häiritust – öise liiklusmüra häiritust protsentides ning haigestumiste arvu südame isheemiatõppe.
Liiklusmürast tulenevat suurt häiritust esineb näiteks 12% Tallinna ja 9,7% Tartu elanikel. Öise liiklusmüra poolt on märkimisväärselt häiritud uni 2,5% Tallinna ja 2,6% Tartu elanikest ning Eesti põhimaanteede ääres veidi enam kui 100 inimesel.
Eestis varasemalt tehtud teadusuuringud räägivad, et ca 600 enneaegset surma aastas on seotud sissehingatavate peenosakestega, seda just südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigestumiste kaudu.
Olulisemad leiud raportist
- Saaste ja kliimamuutuste osakaal varieerub liikmesriikide kaupa, selge erinevus on Ida ja Lääne -Euroopa vahel. Suurim keskkonnariskidest põhjustatud surmade osakaal on Bosnia ja Hertsegoviinas (27%), väikseim Islandil ja Norras (9%). Eestis on vastav näitaja 12-13%.
- Raportis on välja toodud kümme keskkonnast enim mõjutatud haigust, mis põhjustavad kõrge sissetulekuga riikides (sh Eestis) enneaegseid surmasid: vähkkasvajad, südame-veresoonkonna haigused, hingamisteede- ja kopsuhaigused, insult, vaimse tervise, käitumuslikud või neuroloogilised haigused.
- WHO on seadnud õhu puhtuse kriteeriumiks PM 2,5 (tahked peenosakesed) aasta keskmiseks sisalduseks õhus kuni 10 μg/m³.
- Tunamullu WHO poolt avaldatud õhukvaliteedi raportis vastas vaid kümne riigi õhukvaliteet seatud puhta õhu kriteeriumile, nende hulgas Eesti oma, mis oli Austraalia, Soome ja Islandi järel neljas. Kõige saastatum õhk on raporti kohaselt Bangladeshis, Pakistanis ja Indias.
- Sotsiaalselt vähemkindlustatud ühiskonnagrupid ning vanemad inimesed kannatavad kolm korda enam ebakvaliteetse keskkonna tõttu. Nad on tihti kokkupuutes oluliselt suurema saaste, müra ja ekstreemsete temperatuuridega. Sh varasemad haigused ja terviseriskid võimendavad samuti keskkonnast tulenevate riskide avaldumist.
- Inimesed on pidevalt kokkupuutes mitmete terviseriskidega, tulgu need siis õhust, veest, mürast või kemikaalidest, mis kombineeritult võimenduvad ning põhjustavad tõsiseid tervisehäireid. Enim on ohustatud linnades elavad inimesed, kuna neil on oluliselt vähem võimalust viibida roheluses.
Euroopa keskkonnaamet on EL-i amet, kes koostab liikmesriikidelt saadud keskkonnaandmete ja –analüüside põhjal üleeuroopalisi ülevaateid ja raporteid. Eestis vastutab keskkonnaandmete kogumise, analüüsi ja esitamise eest Keskkonnaagentuur.
