Teadlaste pingutusele vaatamata ei ole probleem vahepeal lahendust leidnud, kirjutab Linnuvaatleja.ee.

Röövlinde kui tippkiskjaid peetakse keskkonna saastatuse indikaatoriteks – plii puhul puutuvad nad saasteallikaga kokku näiteks pliihaavleid sisaldavat raibet süües või veekogu põhjast pliiosakesi söönud veelindu murdes.

Kuna aja jooksul akumuleeruvad röövlindude kudedes ka algselt madalad mürgise aine kontsentratsioonid ning neil avalduvad sümptomid akuutselt, keskenduvad pliimürgistuse uuringud tihti justnimelt röövlindudele.

Seniste uuringute koondamiseks ning probleemist ülevaate saamiseks koostati ülevaateartikkel Euroopas aastatel 1983–2019 avaldatud 114 teadusartikli põhjal.

Artiklis uuriti, kas pliikontsentratsiooni tasemed on aja jooksul muutunud, kuivõrd sõltuvad need jahihooajast, linnuliigi toitumisviisist või piirkonnast. Lisaks püüti välja selgitada, kuidas plii lindudele mõjub ja mis on peamised sellega kokku puutumise allikad.

Uuringu tulemusena selgus, et kõige kõrgem on pliikontsentratsioon kas ainult või osalisest raibetest toituvate röövlindude kudedes. Eestis pesitsevatest liikidest on nendeks näiteks meri- ja kaljukotkas ning hiireviu.

Ülevaates ei nähtu ei aastakümnete ülest ajalist ega piirkonnalist erinevust pliikontsentratsioonides, kuid selge on seos jahihooaja ja pliikontsentratsiooni tõusu vahel. Nii organismi kahjustavad madalamad kui ka surma põhjustavad kõrged kontsentratsioonid on Euroopa röövlindude seas tavalised ning selle kõige tõenäolisem põhjustaja on jahipidamisel kasutatav pliimoon.

18 uuritud juhul ei olnud pliimürgistuse põhjustanud allikas kahtlust, kuna nendes uuringutes leiti laskemoonast pärinevaid pliiosakesi lindude seedetraktist või räppetombust. Kümnes ülevaatesse lisatud artiklis leiti pliimoona otseselt linnu kudedest, mis näitab selgelt, et kuhugi ei ole kadunud ka röövlindudele jahi pidamine.

Kokkuvõttes näitab artikkel üleüldist kõrget pliikontsentratsiooni Euroopa röövlindude seas. 2020. aasta juulis oli Euroopa Komisjonis otsustamisel plii (nii laskemoonana kui ka kalapüügil) kasutamise range piiramine, kuid see seadusettepanek kõigi heakskiitu ei saanud ning esialgu lükati otsustamine edasi septembrisse.

Kui otsuseid tehakse teaduspõhiselt, on selle ülevaateartikli ilmumine hästi ajastatud ning loodetavasti aitab mõjutada asjade käiku lindudele ja inimestele endile positiivses suunas.