Teise koroonalaine ohus: kui valmis on Eesti koolid uueks distantsõppeks?

DISTANTSÕPE: Koolide sulgemine tähendaks kodukooli.

Tiit Blaat

Eesti ei ole teise koroonalaine ja koolide distantsõppele viimise ohule vaatamata muutnud riiklikke õppekavu, kokku leppinud kasutatavates arvutiprogrammides ega määratlenud sedagi, kui palju tuleb kaugõppe korral läbi viia online-tunde ja kui palju iseseisvat tööd. Küll aga on õpetajaid tublisti koolitatud ning jagatud soovitusi, selgub haridus- ja teadusministeeriumi ametniku vastustest Forte küsimustele.

Ministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna juhataja Liina Põld ütles, et koolid on piisavalt iseseisvad ja pädevad ka selleks, et hankida endale vajalikke kaugõppeprogrammide litsentse.

Praegune riiklik õppekava on koostatud eeldusel, et toimub kontaktõpe. Kas riiklikku õppekava on distantsõppe võimaldamiseks tänaseks muudetud?

Riiklikku õppekava distantsõppe võimaluse valguses muudetud ei ole. See on koostatud piisava paindlikkusega, jättes koolile ja õpetajale otsustusvabaduse nii õpetamise metoodika, õppematerjalide kui hindamispõhimõtete valikul. Näiteks on riiklikus õppekavas õpitulemused kirjas mitte klasside vaid kooliastmete kaupa.

Üldharidusvaldkonna seadusandluses puuduvad terminid "kontaktõpe" ja "distantsõpe"...

Edasi lugemiseks:

1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega

Oled juba tellija?

Mis on Delfi Kogupakett?

Kommenteeri Loe kommentaare (42)