„Tarvis on meelekindlust aru saamaks, et mõned asjad siin maailmas ei saa olla kompromissi objektid, et nii loodusseadusi kui ka sotsiaalseid protsesse kirjeldavaid seadusi ei saa vastu võtta või ära muuta häälteenamusega," ütles Tarmo Soomere pidupäevakõnes.

Soomere märkis, et eesti rahvas on teadaolevat hariduse usku - on tarvis väga head haridust, et õppida kasutama parimat, mida teadusel on pakkuda, mitte kõik ühiskonnad ei oska seda.

„Riigi konkurentsivõime määrab kaasajal see, kuidas suudetakse materialiseerida tarkade inimeste teadmised ja oskused," rääkis Teaduste Akadeemia president.

„Aga teadlastel on ka üks spetsiifiline ülesanne ka rahulikel aegadel - vältida juba eos riigile kõige ohtlikumat olukorda - nimelt sellist, kus kavalad saavad esineda tarkadena," ütles Soomere Francis Baconit parafraseerides.

President Kersti Kaljulaid andis eile Kadriorus toimunud iseseisvuse taastamise 29. aastapäevale pühendatud vastuvõtul üle iseseisvuse taastamise tänukivi Eesti teadlaskonnale.

„Nemad kannavad kroonviirusega võitlemisel vastutust selle eest, et poliitilised otsustajad oleks hästi kursis, millest tõesti on abi ja millest mitte. Nii seisavad nad oma teadmistega meie vabaduse eest," selgitas riigipea.

Just noored teadlased on riigipea sõnul viimasel aastal kanaarilindudena protestinud riigi sõnamurdlikkuse vastu siis, kui teised ühiskonnaliikmed seda nii teravalt ei tundnud.

„Jah, ma räägin teadusleppest. Õigusriik, sõnapidaja riik, meie põhiseaduse vaimus toimetav riik, on me noortele teadlastele - ja kogu põhiseaduse vaimus kasvanud põlvkonnale - midagi, mille eest nad on valmis seisma," rõhutas ta.

Kivi võtsid vastu teadlaskonna nimel vastu Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere koos Noorte Teaduste Akadeemia presidendi Mario Kadastikuga.

Iga aasta 20. augustil annab riigipea välja 1991. aastal Toompead kaitsnud rahnust murtud tänukivi, millega tunnustatakse inimesi ja organisatsioone, kellel on olnud iseseisvuse taastamisel oluline roll.