Kuidas Holland Läänemere maadega kaubeldes rikkaks sai
Selleks, et Läänemerele pääseda, tuli kaubalaevadel ületada Sundi väin, mille kontrolli pärast võitlesid Taani ja Rootsi. Ei läinud kaua, kui osavad Madalmaade kaupmehed Põhjamaade asjus kaasa rääkima hakkasid, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.
Sundi väinas seilas 1511. aasta augustis tohutult palju Madalmaade kaubalaevu – kokku 250 alust. Väina ületamine polnud aga sugugi ohutu, sest juba terve aasta oli käinud võitlus selle pärast, kes seda kontrollib.
Ühelt poolt pretendeeris sellele Rootsi, keda toetas Põhja-Saksa linnade Hansa Liit Lübecki rae juhtimisel, teiselt poolt Taani. Aasta varem oli saksa kaupmeeste hansa kaaperdanud 11 Madalmaade kaubalaeva hoiatusena, et kauplemine Läänemerel toimub igaühe enda vastutusel.
Hollandlastele olid Läänemeri ja Baltimaad aga elutähtis kaubanduspiirkond, kust saadi vilja, tõrva ja puitu. Läänemerel seilamise katkemine toonuks kaasa nii toiduainete kui ka sissetulekute kadumise, ja seepärast tuli iga hinna eest kauplemist nende piirkondadega jätkata.
Kaubalaevade kaitseks olid Madalmaade provintsid kogunud raha sõjalaevade saatelaevastiku palkamiseks, ent lahkarvamuste tõttu kaitse eest tasumise korra üle oli kaubakaravanil neid laevu seekord kaasas ainult neli.
See väike eskort saatiski Madalmaade 250 kaubalaeva, mida tagasiteel Poola ranniku lähedal ründas Lübecki sõjalaevastik. Madalmaade kaubalaevadel polnud mingit pääsemisvõimalust.
Neli kaitseks olnud sõjalaeva pääsesid põgenema ja andsid häiret Bornholmi saare juures seisnud Taani sõjalaevadele. Kui taanlased kohale jõudsid, oli katastroof juba toimunud. 50 kaubalaeva oli põlema süüdatud, madalikule aetud või kaaperdatud.
Oma admiralilaevaga Englen, mis tolleaegsete kroonikate kohaselt „sarnanes paksu kanaga tibude keskel“, ajasid taanlased saksa kaupmeeste hansa laevad ära ja kinnitasid sellega enda ülemvõimu Läänemerel.
Hollandlastele oli see siiski vähene trööst, sest nende kahjum ulatus 120 000 kuldnani. Löök oli suurim kõigist, mida see rahvas oli pidanud rohkem kui saja aasta vältel Läänemerel seilates taluma.
Ükski hollandlaste laev ei julgenud enam Sundi väina kaudu seilata kuni 1514. aastani, mil allkirjastati rahuleping.
Võimu kaalukausid aga kiikusid Põhja-Euroopas üles-alla nagu looded meres ja mõne aja pärast olid just hollandlased need, kes dikteerisid vete valitsemist.
Holland oli tegelikult Madalmaade piirkonna põhjapoolseima ja rikkaima provintsi nimi. Der Nederlanden ei olnud ühtne riik, vaid linnade ja provintside ühendus tänapäeva Hollandi ja Belgia aladel.
Habsburgide kontrolli all olnud provintsid olid – nii kaua, kui nad makse maksid – suuremalt jaolt iseseisvad. See sobis neile, sest siis said nad keskenduda peamisele tegevusele – kauplemisele. Provintsid kauplesid peamiselt Baltimaadega, aga ka Rootsi, Norra ja Soomega, kust sai odavat vilja ja puitu.
Kasumlikust kaubandustegevusest tahtsid osa saada teisedki, eriti Hansa Liit, millest sai 16. sajandil Madalmaade suurim konkurent.
Rivaalitsemine käis isegi n-ö tänavatasemel, näiteks Norra linnas Bergenis registreeriti mitu rünnakut ja kaklust Madalmaade kaupmeeste ning hansalinnadest pärit sakslastest kauplejate vahel.
Et seilata Baltimaadesse, tuli Madalmaade laevadel ületada Sundi väin, mis oli Taani kontrolli all. Kuningas Erik Pommerist kehtestas 1429. aastal Sundi tolli, nii et kõik välismaised laevad, mis sõitsid mööda Helsingørist, pidid maksma väinamaksu.
70 protsenti laevadest, mis Sundi kaudu sõitsid, olid 1500. aastal Madalmaade kaubalaevad, mis andsid Taani riigikassasse suurema osa sissetulekust.
Juhul, kui Taani või mõni teine riik oleks Sundi ja sellega ühenduses olevad väinad sulgenud, olnuks sel olnud Madalmaadele rasked majanduslikud järelmid.
„Sundi väina sulgemisel on tõsised tagajärjed ja see teeb meile isegi rohkem kahju kui üks keskmist sorti sõda,“ tõdeti Hollandi generaalstaatides 1565. aastal.
16. sajandi algul hakkasid Madalmaad Taanit huvitama, sest neist saanuksid tugevad liitlased Rootsi vastu. Rootslased olid aastaid üritanud lahkuda Taani, Rootsi ja Norra liidust – nn Kalmari unioonist –, mida oli alates selle loomisest 1397. aastal juhtinud Taani kuningas.
Loe hollandlaste kaubandussuhetest Läänemere-äärsete maadega lähemalt augustikuu Imelisest Ajaloost!
