Hea küsimus: kuidas saab riigis interneti täitsa välja lülitada?
Valgevenes algasid hiljuti tulised rahutused, kui 1994. aastal võimule pääsenud autoritaarne Alaksandr Łukašenka juba kuuendat korda järjest presidendikohale pääses (ta mõistagi hoolitses selles eest, et kellelgi teisel võimalust poleks).
Kuigi Łukašenka selleks käsu andmist salgab, on Valgevenes internet ehk võimalus nii omavahel kui ka välismaailmaga mugavalt digiteel suhelda suuresti kadunud. Kohati kuuldub, et see ilmus tagasi, siis kadus jälle.
(Katkestus hõlmab nii kaabliga kui mobiilset internetti kui ka võimalust lauatelefoni-kõnesid teha.)
Fortel tekkis sellest lähtuvalt huvi, et kuidas saab internetti ühes riigis üldse "kinni keerata" ning kas ja kuidas aktivistid selle vajadusel taastada saaksid. Pöördusime selle küsimusega asjatundjate poole.
RIA küberintsidentide käsitlemise (CERT-EE) osakonna juht Tõnu Tammer
"Teoreetiliselt saab riik ennast ülejäänud maailma internetist ära lõigata, kui kõik teenusepakkujad peatavad oma teenused. See on kõige radikaalsem viis seda teha.
Sellisel juhul ei ole blokeeritud teatud leheküljed, vaid kogu internetiteenus on "maas" ning on vähetõenäoline, et ka riigisisesed teenused töötavad.
Kuid saab ka teistmoodi kontrollida elanike käitumist veebis. Ligipääsu veebilehtedele saab sulgeda filtriga – otsustajad ütlevad, millistele saab ligi ja millistele mitte. Näiteks Hiinas on keelatud Facebook, Twitter, Google, Wikipedia, Netflix ja tuhanded teised leheküljed.
Kolmas viis, kuidas saab inimesi peletada veebist eemale, on throttling ehk ribalaiuse kitsendamine. See tähendab, et teadlikult kitsendatakse andmeside läbilaskevõimet, et reguleerida koormust. Kuna sellisel juhul on andmeside aeglane, siis on häiritud interneti normaalne kasutamine.
Kahjuks ei ole interneti "kinnikeeramine" haruldane, seda on viimase paari aasta jooksul teinud mitmed Aafrika riigid nagu Sudaan, Kongo, Etioopia, lisaks India, Venemaa, Türgi ja mitmed teised riigid.
Sõltuvalt valitud meetodist on aktivisti võimalused välismaailmaga suhelda piiratud. Igast piirangust on teatud tehniliste lahendustega võimalik mööda hiilida, kuid see nõuab juba spetsiifilisi IT-alaseid oskuseid ja vahendeid.
Kõige radikaalsem meede – peatada riigisiseselt kogu internet – on kõige vähem möödahiilitav, aga mõjutab kõige enam ka riigisiseseid teenuseid.
Kui aktivist enda jaoks interneti taastab, kui kerge on riigil märgata sellest tekkivat lisaliiklust, kui spetsiaalselt ei jälgi? Sellisel juhul on riigil seda pea võimatu märgata.
Miks seda on pea võimatu märgata? Tavalise internetikasutaja puhul säilib internetiteenuse pakkujal ülevaade tema tekitatud võrguliiklusest ning seeläbi on võimalik tuvastada aktivisti tegevus. IT-teadlik aktivist aga kindlasti kasutab VPN-i (virtuaalse privaatvõrgu) teenust.
See tähendab, et enam ei toimu võrguliiklus kasutajale ISP poolt määratud aadressi ja külastatava veebilehe vahel, vaid käib läbi vahelüli, milleks on VPN-i server, mis krüpteerib kogu liikluse ning veebilehtede vastused vahendatakse sinna. Seeläbi ei ole ISP-l võimalik näha, mida kasutaja teeb peale selle, et ta on ühendunud VPNi serverisse."
Elisa baas- ja fiksvõrkude valdkonna juht Kristjan Lepp
"Esmalt märgin, et kuna Valgevene võrguarhitektuuri või lahenduste osas puudub konkreetne info, siis saan teha ainult oletusi.
Teoorias saab piirata võrguliikluses väga paljut, kuid peamine fookus on Valgevenes vast sotsiaalmeedia tõkestamisel.
Ligipääsu sellele saab piirata lihtsalt DNS-reeglitega, IP-vahemikke piirates või konkreetset liikluse juhtimise platvormi kasutades. Ükski neist meetoditest pole aga täielik ja osavamad saavad sellest DNS-i vahetades või VPN-i kasutades mööda hiilida.
Kui lihtne piiranguid rakendada on, sõltub sellest, kui põhjalikult teenusepakkuja selliseks piiramiseks on ette valmistunud.
Kõnealused piirangud kehtivad tõenäoliselt üle võrgu, kuid spetsiaalse platvormi kasutamisel võivad olla ka kliendikohased. Vähem tõenäoline on, et need on seotud mingi võrgu piirkonnaga.
Kõige kindlam lahendus oleks kogu andmeiseteenuse blokeerimine ja esmaste meediakajastuste põhjal tundub, et seda on ka rakendatud."
