Noorim teadaolev: see täht võib olla kõigest 33 aastat vana
Astronoomidel õnnestus vaadelda 170 000 valgusaasta kaugusel Linnutee satelliitgalaktikas Suures Magalhãesi Pilves asuvat taevakeha, mida nad peavad parasjagu tekkivaks neutrontäheks, mis hakkas moodustuma pärast 1987. aastal tuvastatud supernoovat SN 1987A.
Seni polnud täheteadlased kindlad, kas neutrontäht elas plahvatuse üle või varises kokku mustaks auguks, kuid teadusajakirjas The Astrophysical Journal avaldatud uurimus annab mõista, et täht võis siiski säilida.
See tähendab, et supernoova järel tekkinud neutrontäht pole vanem kui 33 aastat!
(Mõeldud on muidugi seda kujutist tähest, mida meil on võimalik Maalt vaadelda; kuna täht ise asub 170 000 valgusaasta kaugusel, mis tähendab, et valgusel kulus meieni jõudmiseks 170 000 aastat, on tähe tegelik vanus palju suurem.)
Kui vaatlus leiab kinnitust, on see inimkonnale teadaolevatest noorim neutrontäht. Seni kuulus kõige noorema supernoova-jäänuki tiitel 330 aasta vanusele Kassiopeia A-le (Cas A), mis asub meist u 11 000 valgusaasta kaugusel Linnutee galaktikas.
Tšiilis tegutseva suure millimeeter- / submillimeeterlaineala teleskoobimaatriksiga ALMA (ingl Atacama Large Millimeter/submillimeter Array) tehtud ülesvõtteid analüüsinud astronoomide töörühmal õnnestus nimelt hiljuti heita täpsem pilk sellele, mis supernoovast SN 1987A järele jäänud on.
Teadlased avastasid supernoova tuumast kuuma „laigu“, mis tõenäoliselt koosneb neutrontähte varjavast gaasist. Täht ise on ilmselt liiga väike, et seda saaks vahetult vaadelda — eeldatavas neutrontähes on 1,4 Päikese massi surutud kokku vaid u 25 km läbimõõduga ülitihedasse kerasse.
Avastus kinnitab augusti alguses ilmunud värske teoreetilise teadustöö järeldusi. „Selle pilve sisemuses peab olema midagi, mis on tolmu kuumutanud ja paneb selle kiirgama. Sellepärast oletasimegi, et tolmupilve sees on peidus neutrontäht,“ kommenteeris ALMA abil värske avastuse teinud uurimisrühma liige, Ühendkuningriigis Walesis tegutseva Cardiffi ülikooli teadlane Mikako Matsuura.
„Hoolimata supernoova-plahvatuse äärmuslikust komplitseeritusest ja neutrontähe sisemuses valitsevatest äärmuslikest tingimustest kinnitab kuuma pleki tuvastamine mitut varasemat prognoosi,“ lisas uurimuse juhtiv autor, Mehhiko riikliku autonoomse ülikooli UNAM (hisp Universidad Nacional Autónoma de México) astrofüüsik Dany Page.
Raalmudelite ennustuste kohaselt pidi neutrontäht supernoova tõukel paiskuma läbi kosmose kiirusega sadu kilomeetreid sekundis. Koordinaadid, millelt ALMA töörühm kuuma pleki leidis, on täpselt samad, millele neutrontäht raalmudelite prognooside kohaselt praeguseks peaks olema jõudnud.
Oletatav täht osutus ka äärmiselt eredaks; see johtub tõenäoliselt taevakeha hüpoteetiliselt u viie miljoni kraadisest temperatuurist.
Tähe olemasolu kindel kinnitamine võtab veel aega. Tähte ümbritsev tolm ja gaas peavad veel rohkem hajuma enne, kui saame täie kindlusega väita, et äärmiselt nooruke neutrontäht tõepoolest eksisteerib.
