Plaanis on koguda kivimite ja pinnaseproove, et need hiljem Maale tuua, vahendab BBC News.
Rakett startis Canaverali neemelt kohaliku aja järgi kell 7.50.
Lend Marsile võtab seitse kuud. Perseverance’i sihtkoht Marsil on enam kui 40-kilomeetrise läbimõõduga ekvaatorilähedane Jezero kraater. Satelliidipildid viitavad sellele, et kraatris oli miljardeid aastaid tagasi järv.
Teadlaste sõnul on olemas suur võimalus, et selles keskkonnas moodustunud kivimid on säilitanud tõendid mikroobide tegevuse kohta minevikus, kui seda on Marsil toimunud.
Perseverance veedab Marsil vähemalt ühe Marsi aasta, mis vastab umbes kahele Maa aastale.
Erinevalt eelmistest NASA Marsile saadetud kulguritest on uus aparaat varustatud nii, et see suudab elu tuvastada otseselt, kas siis praeguses või fossiilide vormis.
Igasugustel tõenditel, mida Perseverance avastada võib, on aga kindlasti kahtlejaid, mistõttu tahavad teadlased võimaliku avastatu Maale tuua, et seda põhjalikumalt analüüsida.
Kulgur pakib kõige huvitavamad kivimileiud väikestesse torudesse. Need on kavas ära tuua tulevaste lendudega sel aastakümnel.
Perseverance’il on kaasas ka väike helikopter Ingenuity, mille eesmärk on lihtsalt tõestada, et lennumasinad suudavad Marsi hõredas õhus lennata.
1,8-kilone Ingenuity ilmub Perseverance’i kõhust välja siis, kui leitakse sobiv koht selle lennukatsetusteks.
Ingenuity kaks vastassuunas pöörlevat rootorit peavad pöörlema äärmiselt kiiresti, et õhku tõusta.
30-päevase perioodi jooksul on plaanis viis lendu ning igal korral tahetakse tõusta kõrgemale ja jõuda Perseverance’ist kaugemale.
Jezero kraater on nimetatud linna järgi Bosnias ja Hertsegoviinas. Nimi tähendab „järv”.
500 meetrit sügavasse kaussi voolas kunagi läänest tohutul hulgal vett, mis selle põhja täitis. Vee sisenemiskohale kogunesid isegi setted ja tekkis delta. Perseverance püüab maanduda selle juurde.
Jezero kraatris on mitmeid kivimitüüpe, sealhulgas savisid ja karbonaate, millel on potentsiaal säilitada sedatüüpi orgaanilisi molekule, mis võivad viidata elu kunagisele olemasolule.
Eriti huvipakkuv on „vannirant” – iidse järve rannajoonele maha jäänud setted. Seal võib parimal juhul leida asju, mida Maal nimetatakse stromatoliitideks.
„Need on iidsed kivistunud mikroobimatid,” seletas teadlane Katie Stack Morgan. „Need jätavad maha väga õhukesed kihid, kus teatud elementide ja orgaanika kontsentratsioonid asuvad korduvate intervallide järel. Me otsime neid laminatsioone, otsime keemiat ja tekstuure, mida ei ootaks, kui need oleksid lihtsalt abiootilised ehk selles ei oleks osaline elu.”
Isegi kui Perseverance komistab kivimite otsa, mida näib olevat kujundanud mingi iidne Marsi bioloogia, nõuab see pea kindlasti kinnitust analüütiliste instrumentidega Maal.
Seetõttu on Perseverance’i põhiülesanne pakkida kõige huvitavamad kivimid väikestesse metalltorudesse ja jätta need Jezero kraatri põhja.
NASA ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) kavatsevad need torud ära tuua kahe lennuga, mis peaksid Maalt startima 2026. aastal.
Maale peaksid kivimiproovid jõudma 2031. aastal. NASA ja ESA hinnangute järgi läheb kivimiproovide Maale toomine kokku maksma vähemalt kuus miljardit eurot.
