Leidus ka konkreetsemaid süüdistusi. Mh süüdistati Amazoni rivaalidelt ideede varastamises, Google’it Hiina abistamises ja keeldumises USA sõjaväega koostööd tegemast, Apple’it, Facebooki ja Google’it eelkõige konkurentsi lämmatamises – vastavalt äpimajanduse, sotsiaalmeedia ja otsimootori vallas.

Eilne päev (29. juuli 2020) läks seega moodsa tehnoloogia maailmas ajalukku. Sellises mastaabis poliitilise teatri etendust pole tehnoloogiavallas enne olnud... kuigi raske on öelda, mis sellest täpselt muutub ja millal.

Aru andma astusid kõigi nelja ülemaailmaselt tuntud, USAs loodud ja peakorterit omava tehnoloogiahiiu bossid – Jeff Bezos (Amazon), Mark Zuckerberg (Facebook), Sundar Pichai (Google / Alphabet) ja Tim Cook (Apple). Võib uskuda, et kaalul oli mitte vähem kui iga firma tulevane läbisaamine Vabaduse Kantsi valitseva klikiga.

Nii suureks kasvanud ettevõtted on murekoht nagunii, ja mitte ainult USA valitsusele. Kuidas neid ohjata, et nad liiga tugevaks ei muutuks ja konkurente aina jõuvõtetega ei kiusaks? Nad ei paku lihtsalt kaupu ja teenuseid, nende kaudu toimib suur osa kogu tänapäevasest veebist.

Ja lõpuks muidugi, et kuidas neid tõhusamalt maksustada – vaata, kuidas tahad, praeguste sissetulekute juures võiks kõik neli ikkagi (palju) rohkem makse maksta...

Kusjuures Suur Nelik on koroonapandeemia tingimusteski tegelikult võimsamaks muutunud. Väga paljud teised firmad kiratsevad, nemad teenivad pigem rohkem. Kokku on nende turuväärtus hetkel juba üle viie triljoni USA dollari (!).

Valitsuse esindajatel on üks asi tähtsat nägu teha ja Suur Nelikut monopoliloomises takistada. Teine ja tähtsam küsimus on aga, et kui nende suur võim kuidagi murda, siis mis saab edasi? Piiritagused – eelkõige Hiina gigandid – on innukad rõõmsalt USA omade asemele astuma, kui neile võimalus anda. Veeb on palju demokraatlikum kui võimuesindajad, et kellele oma tähelepanu ja raha pühendada.

Kas Apple’i äpipood on nii suureks kasvanud, et lämmatab vaba konkurentsi? Kas Amazoni töötajad kasutavad liiga palju teiste ideid, mida nende e-pood vahendab, et selle arvelt ise tooteid välja anda? Kas Venemaa, Hiina ja teised vaenulikud jõud saavad Facebooki oma huvide edendamiseks ära kasutada? Kas hiinlaste salaplaan veeb vallutada ja hakata selle kasutamises oma eelistusi peale suruma on reaalne oht? Jne. Mõtteainet valitseval klikil jätkub.

Kahtlemata on igas mainitud küsimuses omajagu tõtt – aga mis oleks ideaalne lahendus, nii et hundid on söönud ja lambad ka justkui terved?

Kui keegi täpselt teaks, kuidas nii suureks kasvanud firmadega, mis on moodsa elu alussammasteks kujunenud, seaduse piiresse jäädes ümber käia, siis oleks keegi seda juba teinud.

Võita on poliitikutel ja üldse seaduse esindajatel liiga palju – nii maksuraha kui ka seda head tunnet, et miskit suurt ja määramatut on justkui sinu kontrolli all.

Lõpuks tasub mainida, et ega üldises pildis pole asi niivõrd ainult Suures Nelikus kui tehnoloogiafirmade tohutus kasvamises üldiselt. Nad on moodsa ühiskonna alustala ja üldiselt on vist igale piisavalt suureks kasvanud ettevõttele loomulik püüda rivaale kasvõi kaudselt lämmatada ja veelgi oma turuseisu kindlustada.

See on ju inimlik: naudi olevikku, aga kanna hoolt ka tuleviku eest, et mitte seda head kaotada, mis juba käes.

Suuri tehnoloogiafirmasid, keda avalikult "grillida" on ju teisigi, mh Microsoft. Suur Nelik on siin ja praegu poliitteatri staarideks lihtsalt piisavalt esinduslik valik. Maailm saab näha, et töö käib ja kellegi tegevus ei jää kontrollimata!