Eelseisvatel aastatel kasvab kliimamuutusest johtuv palavus mõnes maailma piirkonnas nii suureks, et ainuüksi vabas õhus (nt põllul või ehitusel) töötamine võib kujuneda eluohtlikuks.
Uued mudelid annavad mõista, et kui kasvuhoonegaaside osakaalu ei kahandata, puutuvad miljonid inimesed — eelkõige arengumaades — kokku nii kõrge kuumusega, et see võib põhjustada kuumastressi. Kuumastress on ohtlik seisund, mis võib esile kutsuda elundite ülesütlemist.
Ajal, mil pandeemia tõttu on ventilaatorid töökohtadel välja lülitatud ja inimesed kannavad kaitseriietust, võib kasvav kuumus mõjutada veelgi suuremat hulka inimesi.
Paraku teeb põgusaks leevenduseks õhukonditsioneeri sisselülitamine — võimalus, mida paljudes arengumaades niikuinii ei ole — olukorra ainult hullemaks, annab mõista ÜRO hiljutine aruanne.
„Kui reageerime kuumenemisele valede sammudega, küpsetame end põhimõtteliselt ise ära,” kommenteeris juhtimise ja säästva arengu instituudi IGSD jahedushalduse programmi juhataja Gabrielle Dreyfus.
Hoiatavaid märke sellisest karmist tulevikustsenaariumist võib juba praegu täheldada meedikute juures, kes on sunnitud troopilises kliimas raskeid kaitseriideid kandes haigetega tegelema, märkis Singapuris COVID-19-patsiente raviv erakorralise meditsiini spetsialist dr Jimmy Lee.
Ohtlikult kõrged temperatuurid, millega nood tervishoiutöötajad peavad toime tulema, võivad tulevikus kujuneda me kõigi jaoks igapäevaseks nähtuseks. „Too kliimamuutus kujutab endast suuremat koletist ja meil on tõesti vaja riikideüleselt koordineeritud pingutusi, et valmistuda selleks, mis tulemas on,” hoiatas dr Lee.
Tema töökohal ei kasutata õhukonditsioneere, et viirust mitte laiali puhuda, ning enda sõnul on ta märganud, et tema ise ja ta kolleegid on muutunud „kergemini ärrituvaks ja üksteise suhtes teravamaks”. Nakkuste ennetamiseks vajalikud kaitsevahendid teevad asja hullemaks, tekitades mitme kilekihi all lämmatava „mikrokliima”.
„Kuumus tabab sind kohe, kui [haiglasse] sisened,” selgitas dr Lee, „ja see tekitab kogu kaheksatunnise vahetuse ajal äärmist ebamugavust. See laastab moraali.”
Lisaks võib ülekuumenemine mõjutada oskust, mis meditsiinipersonali jaoks on elutähtis — suutlikkust kiiresti otsuseid langetada. Samuti võivad medtöötajad eirata kuumastressi eest hoiatavaid märke nagu peapööritus ja iiveldus ning jätkata töötamist kokkuvarisemiseni.
Aastaks 2100 võib kuumastress mõjutada maailmas kuni 1,2 miljardit inimest — neli korda suuremat hulka kui praegu.
