Enamik sääseliike inimverest ei hooli – mis paneb osa neist just meid purema?
Maailmas esinevast umbes 35 000 sääseliigist on konkreetselt inimese valinud „saakloomaks” vaid mõni üksik, mis teeb neist olulised nakkushaiguste levitajad.
Sääskede levitatavate haiguste leviku prognoosimise ja ohjeldamise seisukohalt on oluline teada, kus ja miks arenes — evolutsioonilises plaanis — teatud sääseliikidel üldse kalduvus inimesi hammustada.
Teadusajakirjas Current Biology ilmunud uurimuse autorid tuvastasid kaks peamist tegurit, milleks on kuiv kliima ja linnaline eluviis. Nende tegurite põhjal prognoosivad nad, et linnastumise kasv lähikümnenditel toob kaasa inimesi hammustavate sääskede ohtrama vohamise tulevikus.
Oleme harjunud mõtlema kõigist sääskedest kui inimesi ähvardavatest parasiitidest, kuid nende hulgas on selliseid, kes inimesi sugugi ei hammusta. Inimestele on spetsialiseerunud vaid mõned üksikud liigid. Värskes uuringus keskendusid teadlased dengepalaviku, Zika ja Chikungunya viiruste ning kollapalaviku peamisele levitajale, sääseliigile ladinakeelse nimetusega Aedes aegypti.
Paljud uurijad on spekuleerinud teemal, miks too liik on valikuliselt arenenud inimesi hammustama, kuid seekordne uurimus on esimene, mis üritab leida vastust vahetult, empiiriliste andmete süstemaatilise analüüsi kaudu.
Uurijad kasutasid ära tõika, et Ae. aegypti pärineb Aafrikast ja paljudele Aafrika sääsepopulatsioonidele ei meeldi inimesi hammustada. Nad esitasid lihtsa küsimuse: kus konkreetselt meeldivad inimesed sääskedele ja kus nad eelistavad hammustada hoopis muid loomi?
Teadlased kogusid 27 Saharast lõuna poole jäävas Aafrika piirkonnas mitmesse kogumiskohta paigaldatud spetsiaalsete lõksude abil Ae. aegypti mune. Laboris mõõdeti, millisel määral eelistavad iga sääse-asurkonna esindajad inimeste lõhna teiste loomade, sh merisigade ja vuttide lõhnale.
Uurimus jõudis kahele peamisele järeldusele. Esiteks näitas see, et tihedalt rahvastatud linnades elavad sääsed eelistavad inimesi rohkem kui maapiirkondadest või metsikust loodusest pärinevad sääsed. See seos kehtis aga ainult tihedalt rahvastatud nüüdisaegsete linnade puhul, mistõttu ei saa see tõenäoliselt olla algne põhjus, miks mõned Ae. aegypti populatsioonid on arenenud spetsiaalselt inimesi hammustama.
Teine oluline avastus oli, et pikemaajaliste ja kuumemate põuaperioodidega piirkondades elavad sääsed eelistavad märksa suuremal määral inimeste kui loomade lõhna.
„Kliima osutus selle konkreetse käitumisvariatsiooni selgitamisel olulisemaks kui linnastumine,” kommenteeris Princetoni ülikooli uurija Carolyn McBride. „Paljud suhteliselt tiheda rahvastusega linnades elavad sääsed ei eelista eriliselt inimesi hammustada.”
„Me oletasime, et siirdumine inimtegevusest mõjutatud keskkondadesse on peamine tegur, mis sääski inimesi hammustama meelitab. Paistab aga, et sääsed liiklevad eri elukeskkondade vahel edasi-tagasi liiga varmalt, et populatsioonide käitumine lahkneda jõuaks,” lisas samuti Princetoni ülikooli juures töötav Noah Rose.
Uurijad prognoosivad, et eelseisvatel kümnenditel toimuv kliimamuutus tõenäoliselt ei põhjusta suuri muutuseid sääskedele oluliseks osutunud põuaperioodide dünaamikas.
Küll aga võib kiirenev linnastumine sundida Sahara kõrbest lõuna poole jäävates Aafrika piirkondades järgmise 30 aasta jooksul rohkem sääski inimesi hammustama.
