Tšornobõli seen aitaks kaitsta astronaute kahjuliku kiirguse eest ilmaruumis

Muu hulgas Tšornobõli tuumaõnnetusest saastunud aladel kasvav seen vähendaks rahvusvahelises kosmosejaamas või tulevikus Marsil elavate astronautideni jõudva kahjuliku kiirguse hulka, vihjab hiljutine uuring.

Ilma täiendavate kaitsemeetmeteta saaksid astronaudid 360 päeva kestva Marsi käigus 662 millisieverti suuruse kiirgusdoosi, kirjutab ERR Novaator.

Viimane moodustaks nende terve elu jooksul lubatavast kiirgusdoosist kaks kolmandikku, mis kergitab teiste tervisehädade kõrval vähi tekkimise riski.

Kahjuliku kiirguse hulka on loodetud vähendada muu hulgas tugevate magnetväljade, veepaakide ja Marsi regoliidist telliste pressimisega. See kergitaks aga oluliselt Marsi missioonide hinda. Juba ühe kilogrammi suuruse raskuse Maa-lähedasele orbiidile toimetamine maksab mõni tuhat eurot.

Hiljuti ilmunud töö kohaselt võib inseneridele appi tulla juba 1886. aastal leitud seen.

Erinevalt paljudest teistest elusorganismidest eelistab kasvada Cladosporium sphaerosperum kergelt radioaktiivses keskkonnas. Muu hulgas leidub seda näiteks 1986. aasta katastroofi järel töö lõpetanud Tšornobõli tuumajaama jahutusbasseinides, kus on kiirgusfoon planeedi keskmisest 3–5 suurusjärgu võrra kõrgem.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator