MKM on mures: kas Eesti hakkab tõesti nõudma suhtlusäppidelt tagauksi
„MKM seisukoht on üldiselt olnud, et tagauste rajamine ohustab lahenduste turvalisust, aga peame tagama muidugi julgeolekuasutustele võimalused oma tegevusi ellu viia," ütles Fortele MKMi esindaja Laura Laaster.
Ta märkis, et MKMi ja siseministeeriumi vahel käib ettepaneku osas töötasandil arutelu.
Tagauksed annaksid julgeolekuaustustele võimaluse saada ligipääsu Messengeri, Skype'i, Zoomi, Instagrami, Whatsappi ja teiste tuntud suhtlusrakenduste sisule krüpteerimata kujul. Eesti on samal ajal USA soovitustest lähtudes asunud tõrjuma Hiina tehnoloogiaettevõtteid, süüdistades neid riigi julgeolekuasutustele oma klientide info jagamises ehk oma tehnikas ja lahendustes tagauste loomises.
Eesti uurimisasutused on siiani USA tehnoloogiaettevõtetele esitanud päringuid Eesti kodanike kohta pidevalt ja vastuseid ka saanud. Igal aastal esitatakse Google'ile, Microsoftile ja Facebookile sadu sellekohaseid päringuid.
Kui vaadata näiteks Google'i sellekohast infot, siis on päringute arv olnud viimasel aastal hüppeline:
ERR kirjutas täna, et selle aasta lõpuks tuleb Eestil üle võtta Euroopa elektroonilise side seadustik. Muuhulgas on liidu tasandil kokku lepitud, et reguleerima peab ka niisugust suhtlemist, mis ei käi enam harjumuspärase telefonikõne kaudu. Sestap nimetatakse sideteenuseks ka kõikvõimalikud sõnumirakendused, nagu Skype, WhatsApp ja Viber. Muudatuse mõte on, et neile kehtiks sarnased andmekaitsereeglid, nagu telefonioperaatorile. inisteeriumi asekantsler Veiko Kommusaar ütles, et korrakaitsjad võiks saada rakendustelt samasuguseid andmeid, nagu täna saadakse telefonifirmadelt.
