VIDEO | President Nixoni kõne katastroofiga lõppenud Kuule maandumisest toob esile süvavõltsingu hirmutava ehtsuse

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased on avaldanud video, mille eesmärgiks on näidata, kuidas süvavõltsingu (deepfake) videod võivad mõjuda täiesti ehtsatena ja teha ka halba.

„Saatus on määranud nii, et mehed, kes läksid Kuule rahus uurima, jäävad Kuule rahus puhkama.”

Nii algab USA presidendi Richard Nixoni telepöördumine 51 aastat tagasi pärast Apollo 11 astronautide Neil Armstrongi ja Buzz Aldrini traagiliselt lõppenud katset Kuul maanduda, vahandab NBC News.

„Iidsel ajal vaatasid mehed tähti ja nägid tähtkujudes oma kangelasi. Moodsal ajal teeme me paljus sama, aga meie kangelased on eepilised lihast ja luust mehed,” jätkab Nixon. „Järgnevad teised ja leiavad kindlasti tee koju. Inimese otsingud ei jää kindlati tulemusteta. Aga need mehed olid esimesed ja nad jäävad esimesteks meie südametes.”

Nixonit on võimalik vaadata neid kõnekirjutaja William Safire’i sõnu ütlemas dramaatilises ja häirivas videos. Kõige häirivam selle juures on aga see, et tegemist on võltsinguga, kusjuures väga veenvaga.

Tegelikkuses maandusid Armstrong ja Aldrin 1969. aasta 20. juulil ohutult Kuu pinnale ja naasid ohutult ka Maale.

Video on osa MIT arenenud virtuaalsuse keskuse projektist „Kuukatastroofi korral”. See oli Safire’i kõne pealkiri, mis oleks ette loetud, kui kõik oleks valesti läinud.

Nüüd on kõne „täieliku süvavõltsingu” keskmeks. Manipuleeritud on nii heli kui ka pilti.

Seitsmeminutine video algab tegelike kaadritega Apollo 11-st, mida toimetati nii, et tekitada mulje ebaõnnestunud Kuule maandumisest. Sellele järgneb Nixoni kõne. On kasutatud sügavalt õppivat ja tehisintellekti tehnoloogiat Nixoni hääle ja näoliigutuste reprodutseerimiseks.

Projekti meeskond ei teinud seda kõike lihtsalt lõbu pärast. Nad tahtsid demonstreerida desinformatsiooni ohte, mis on juba olemas ja ainult kasvavad süvavõltsingu tehnoloogia arenedes.

„See alternatiivajalugu näitab, kuidas uued tehnoloogiad võivad hägustada tõde meie ümber, õhutades meie publikut mõtlema hoolikalt meedia üle, millega nad igapäevaselt kokku puutuvad,” ütles projekti kaasjuht Francesca Panetta.