Vulkaanid katsid maakera mürgise elavhõbedaga
Mürgised ained hävitasid triiase ajastu ökosüsteemid, kuid teadlased arvavad, et see katastroof võib Maal kunagi taas toimuda, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Geoloog Tamsin Mather on jõudnud vulkaani tippu. Tema pilgule avaneb tohutu kraater.
Ta seisab enam kui kolme kilomeetri kõrgusel merepinnast Sitsiilia saare idarannikul Etna tipus. See on üks maailma aktiivseimaid vulkaane – paar aastat varem haukas üks purskega kaasnenud plahvatus vulkaani ühest servast suure tüki, nii et see jäi mitu meetrit madalamaks.
Mather piilub murelikult kraatri sügavustesse, hoides hoolikalt käes oma tundlikke mõõteriistu. Siis kaob äkki päikesevalgus ja teadlast ümbritseb külm ja tihe vulkaaniliste gaaside udu.
Peagi saab teadlane selle, mille järele ta on vulkaani otsa roninud: tema seadmed on kogunud piisava hulga gaase ja registreerinud neis ühe surmava komponendi: selleks on elavhõbe, mis on pärit sügavalt Maa sisemusest.
Mõõtmiste tulemusena saab hiljem selgeks, et nn vaiksel aastal paiskab Etna õhku kokku 5,4 tonni elavhõbedat ehk kümme korda rohkem, kui on seni arvatud, ning tõenäoliselt on sel oluline mõju nii taimedele kui ka loomadele vulkaani ümbruses.
Matheri töö ei saa selle tõiga välja selgitamisega siiski otsa: ta uurib peale oleviku ka kauget minevikku; aega, kui tohututest vulkaanidest paiskuvad elavhõbedaaurud mürgitasid mitte ainult ümbruse, vaid terve planeedi. See mürgine põrgu, mis tollal taimi ja loomi tappis, võib uuesti korduda.
Loe triiase ajastu elavhõbedakatastroofi kohta lähemalt juuli Imelisest Teadusest!
