Haigus meenutab sümptomite poolest poliomüeliiti ehk lastehalvatust, mis möllas kõikjal maailmas, sh Eestiski, 20. sajandi keskel. Uue haiguse põhjuse leidmiseks on alustatud intensiivset uurimist, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.
Jourdani vanematele paistis see lihtsalt tavalise sügisese külmetusena: nohu, köha, palavik ja loidus. Viieaastane poiss oli just läinud lasteaeda, nii et tema meditsiiniõest emale ei olnud üllatus, et ta oli külmetushaiguse koju kaasa toonud.
Paari päeva pärast hakkas ta aga tõsiselt muretsema. Loidus oli süvenenud ja Jourdan kaebas kurguvalu. Seepärast viis ema poisi arsti juurde.
Järgmistel päevadel uuriti Jourdanit New Orleansi kolmes haiglas ja tema seisund muudkui halvenes. Ühtäkki ei suutnud poiss enam kaela liigutada ning peagi jäid ka tema jalad ja parem käsi halvatuks.
Kahe haiglas veedetud kuu jooksul 2016. aasta sügisel raviti poissi antibiootikumide, steroidide ja viirusevastaste ravimitega.
Alles pärast kolleegidega nõu pidamist ja Jourdani seljaaju skannimist sai arstidele selgeks, et poiss põdes haigust, millest sel ajal olid kuulnud vähesed. See sarnanes lastehalvatusega, ent keegi ei teadnud, mis seda põhjustab.
Selle haiguse sümptomeid tuvastati esimest korda 2012. aastal, mil arstid registreerisid mõne üksiku juhtumi Californias.
Alles 2014. aastal sai see ametliku nimetuse AFM – see on lühend sõnadest acute flaccid myelitis, mis eesti keelde tõlgituna tähendab akuutset lõtva müeliiti või ägedat halvavat seljaajupõletikku. Samal aastal oli ka esimene tõsine haiguspuhang.
2014. aasta septembris hakkasid liikuma teated, et Colorado lastehaiglas on rühmal lastel diagnoositud uudne haigus. Aruannete saatmine CDCsse ehk USA haiguste kontrolli ja tõrje keskusesse (Centers for disease control and prevention) on sealmail tavaline protseduur.
CDC reageeris kohe, saates igasse USA osariiki info koos korraldusega teatada kõigist samalaadsetest juhtudest. Peagi olid tervenisti 34 osariigist saabunud sellekohased raportid. Paistis, et tegu on uudse epideemiaga.
Arstid defineerisid haiguse käte või jalgade nõrkuse või halvatusena, lisaks täheldati MRT-piltidel seljaaju hallolluse kahjustusi. Seega sarnanes haigus lastehalvatusega, mis on põhjustatud viirusest, ja Guillaini-Barré sündroomiga, mille korral patsiendi immuunsüsteem ründab tema enda närvisüsteemi ja põhjustab üsna lühikese ajaga halvatuse – mõningatel juhtudel nädalate, teistel mõne tunni jooksul.
Miks aga nii palju lapsi haigestus äkki ja samal ajal, jäi mõistatuseks. Lastehalvatus see aga ei olnud, sest haigete laste veres või väljaheites ei olnud jälgi polioviirusest, mis lastehalvatust põhjustab. See pidi olema midagi muud.
Pärast 2014. aastat jälgisid arstid AFMi juhtude avaldumist ning avastasid kummalise korrapära: puhangud tekkisid alati varasügisel, ent juhtude arv oli väga erinev: kui aastaarv oli paarisarv, haigestus AFMi palju rohkem lapsi kui paaritute aastaarvude korral.
2014. aastal registreeriti USAs 120 juhtu, 2016. aastal suurenes juhtude arv 153ni ja 2018. aastal 236ni. Aastail 2015, 2017 ja 2019 oli juhte ainult vastavalt 22, 37 ja 33.
Naaberriigis Kanadas ja Euroopas registreeriti samuti üksikuid juhte, aga nii vähe, et oli raske öelda, kas need järgisid samasugust või üldse mingit rütmi. Mis haigusjuhtude arvu regulaarset suurenemist põhjustas, oli samuti mõistatus, aga leitud korrapära võis aidata arstidel siiski haiguse põhjustajale jälile saada.
Loe AFMi kohta lähemalt juuli Imelisest Teadusest!
