Pandeemiad, sõjad, majanduslangus, keskkonnakatastroof... inimkond seisab 21. sajandil veel ühe globaalprobleemiga silmitsi.

Uudisena see muidugi ei tule, räägitud on sellest juba mõnda aega. See on rahvastiku vananemine ja vähenenud sündimus enamikus riikides, täpsemalt 183 riigis 195-st. Varsti on 80aastaseid sama palju kui väikelapsi!

Hetkeseisu põhjal võib sajandivahetuseks ennustada rahvaarvu kahanemist poole võrra lausa 23 riigis, mh Hispaanias, Portugalis, Tais ja Lõuna-Koreas. Sellele osutab USAs asuva Washingtoni ülikooli tervisemeetrika ja evolutsiooni instituudi teadlaste uuring.

Näiteks Jaapanis elas 2017. aastal 128 miljonit inimest, sajandi lõpus peaks olema aga vähem kui 53 miljonit. Itaalias on need arvud 61 ja 28 mln, Ühendkuningriigis aga roosilisemad 75 ja 71 mln.

Hiina peaks saavutama selle kümnendi keskel oma rahvaarvuks 1,4 miljardit inimest, mis langeb sajandivahetuseks 732 miljonile.

1950ndatel said naised keskmiselt 4,7 last. langes vastav määr 2017. aastaks 2,4-ni. Aastaks 2100 on see Washingtoni teadlaste ennustuste kohaselt 1,7. (Rahvaarv maailmas hakkab langema, kui see arv jääb alla 2,1.)

Selle ennustuse kohaselt tipneb Maa elanikkond selle sajandi jooksul 9,7 miljardiga ja siis langeb järgmise sajandi alguseks 8,8 miljardile.

Alla-viieaastaste arv langeb 681 miljonilt 2017. aaastal 401 miljonile 2100. aastal. 80+ aastaste arv kasvab 141 miljonilt 2017. aastal 866 miljonile 2100. aastal.

See on probleem nii heaoluühiskonna püsimise (aina rohkem inimesi ei saa enam vanuse tõttu töötada ja makse maksta) kui ka tervishoiu (kes vanurite eest hoolitsema hakkab?) seisukohalt.

Washingtoni teadlaste graafik näitab, kuidas elusalt sündinud laste arv iga naisterahva kohta on aina langenud ja langeb veel:

Washingtoni teadlaste graafik näitab, kuidas elusalt sündinud laste arv naiste kohta on aina langenud ja langeb veel. (ekraanitõmmis)

Tublisti vähenenenud sündimuse põhjus olla mitte ühe või teise sugupoole kahanevas viljakuses, vaid naistes, kes üldiselt eelistavad viljastumisvastaste vahendite toel vähem lapsi saada ning pere asemel haridusele ja tööle keskenduda.

Seni on rahvastiku vähenemist kompenseerinud migratsioon, nt Ühendkuningriigis. Kui aga pea kõigis riikides rahvaarv väheneb, siis see enam ei aita. Kui sisserändajatele piiride avamine on praegu valik, siis edaspidi võivad riigid nende osas konkureerima hakata.

Tundub, et senised katsed meelitada inimesi rohkem lapsi saada pole aidanud. Rootsil õnnestus sündivus tõsta 1,7-lt 1,9-le, aga võimsaid iibe-edulugusid pole ette näidata ühelgi arenenud riigil.

Sisserändajaid tasub oodata eelkõige Sahara-alusest Aafrikast, mille elanikkond peaks selle sajandi jooksul kolmekordistuma, kasvades kolme miljardini. Nigeeria muutub Washingtoni teadlaste ennustuste järgi rahvaarvult teiseks suurimaks riigiks maailmas ja seal elab 791 miljonit inimest.

Rahvaarvu piisava juurdekasvu säilimiseks on vaja, et kaks vanemat saavad keskmiselt 2,1 järglast, kuna kõik lapsed ei jää ellu ka parimates tingimustes. Lisaks sünnib poisse natuke rohkem kui tüdrukuid.

University College Londoni professor Ibrahim Abubakar kommenteerib uuringut: „Kui ennustused on kasvõi poolenisti täpsed, siis muutub migratsioon kõigi riikide jaoks vajalikuks, mitte valikuks. Tööealise populatsiooni jagunemisest sõltub, kas inimkond saab õitseda või kuhtuda.”