Hiina, USA ja AÜE: loe, miks kõik tänavused Marsi-lennud peavad startima üsna ühel ajal juulis
Tänavuse juulikuu jooksul peaksid Marsi poole teele asuma kolm kosmoseaparaati — kõigepealt Araabia Ühendemiraatide Marsi-missioon, siis hiinlaste Huoxing-1 ja lõpuks NASA Mars 2020.
Kui kosmoselaevu aga ei õnnestu üles lennutada kitsaste kahe nädala pikkuste ajavahemike jooksul, tuleb järgmist võimalust oodata 2022. aasta septembrini.
Miks saab Marsile lennata vaid kord umbes iga kahe aasta tagant? See sõltub taevakehade liikumise mehaanikast. Iga 2,2 aasta tagant avaneb võimalus sooritada tõhusaid ja säästlikke lende Maalt Marsile ja vastupidi.
Maal võtab ühe tiiru tegemine ümber Päikese u 365 päeva; Marss läbib sama teekonna aeglasemalt, 687 päeva ehk 1,88 Maa aastaga, mis teeb Marsi ja Maa vaheliseks orbitaalsresonantsiks suhteliselt mõistliku 2 : 1.
Umbes iga kahe aasta tagant jõuab Maa Marsile kannule ja planeedid joonduvad põgusalt. Sellel ajal on nad teineteisele kõige lähemal, mistõttu veidi enne seda algav reis kahe planeedi vahel võtab kõige vähem aega.
Kas kosmoseraketid ei saaks lihtsalt kaugemale või kiiremini lennata? Lühim läbitav vahemaa tähendab, et kosmosesõiduk kulutab vähem kütust. Tüüpilise Maalt startiva kosmoseraketi kaalust rohkem kui poole moodustab kütus. See teeb kosmoselennunduse väga kulukaks ja planeetidevahelised lennud ühe teguri võrra keerukamaks, mistõttu tulebki raketistardid rihtida iga kahe aasta tagant korduvale soodsale perioodile.
Kolme tänavusse juulisse kavandatud Marsi-lennu stardiaegade paaripäevane erinevus johtub rakettide valikust, kuna see, millist raketti kasutatakse, venitab stardiperioodi ühest või teisest otsast umbes päeva-kahe võrra pikemaks.
Mis saab siis, kui mõni kolmest raketist ei saa kavandatud perioodil startida? Praktilises plaanis ei pruugi see ühegi jaoks neist nurjumist tähendada, kuna soodne stardiperiood on suhteliselt pikk — kindlasti piisavalt pikk selleks, et tulla toime põgusate kehva ilma hoogudega.
Marss jõuab tänavu vastasseisu ehk opositsiooni 13. oktoobril. Sel hetkel on Marsi kaugus Maast kõige väiksem, mis tähendab, et Marsi poole lendav kosmoseaparaat peaks selleks ajaks olema läbinud pool kahe planeedi vahelisest vahemaast.
Vastasseisu ajal särab Marss meie öötaevas kõige heledamalt. Samuti tõuseb Marss sel ajal loojanguhämarikus ja loojub koidikul, tänu millele on see parim aeg kogu aasta jooksul meie naaberplaneedile suunata teleskoop ja seirata Marssi selle täies hiilguses (tõtt-öelda oli Marsi nähtavus Maa öötaevas sama hea viimati 2003. aastal).
Araabia Ühendemiraatide Marsi-lend
Soodne stardiperiood: 2020. aasta 15. juulist 3. augustini
Araabia Ühendemiraatide — ja üldse mõne Araabia-islamiriigi — esimene teadusliku eesmärgiga uurimislend teisele planeedile stardib Jaapanis asuvast Tanegashima kosmosekeskusest.
Raketiga kohale toimetatava orbitaalsondi nimi Al Amal tähendab „lootust”; see peaks jõudma Marsi orbiidile 2021. aasta veebruaris ning uurima, kuidas sealse atmosfääri ülakihti mõjutab alumine kiht.
Hiina Huoxing-1
Soodne stardiperiood: 2020. aasta 23. juulist augusti alguseni
Hiina missioon Huoxing-1 (mis tõlkes tähendab „Marss-1”) peaks startima Hiinast Hainanist raketi Long March 5 (Chang Zheng 5) pardal ja ühendama endas Hiina esimest orbitaalsondi, maandurit ja kulgurit.
Orbitaalsond kavatsetakse Marsi orbiidile toimetada 2021. aasta 11.–14. veebruaril, kulgur peaks Marsi pinnale laskuma 2021. aasta 23. aprillil ja tegelema seal järgmised 90 päeva uurimistöödega.
USA Mars 2020
Soodne stardiperiood: 2020. aasta 30. juulist 11. augustini
Canaverali neeme õhuväebaasist startiv Marsi-lend toimetab NASA kulguri Perseverance („vastupidavus”) 2021. aasta 18. veebruaril Marsi pinnale Jezero kraatrisse, kus sond asub otsima jälgi muistsetest eluvormidest ning koguma kivimi- ja pinnaseproove, mis võidakse toimetada tagasi Maale.
Nurjunud neljas
Eelneva kolmega samale perioodile oli tegelikult kavandatud ka neljas Marsi-lend, kuid COVID-19-pandeemia peatas Euroopa kosmoseagentuuri ESA ja Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos ühise eksobioloogia-uurimisprogrammi ExoMars ettevalmistused.
Lend oleks pidanud startima 2020. aasta 26. juulil Kasahstanist Bajkongõri kosmodroomilt, ent lükkus edasi 2022. aasta septembrisse, et jõuda Marsile 2023. aasta maikuus.
