Poliitteater jätkub: Narva võimud on asunud Eesti-vastaste tänavanimede äramuutmisega selgelt venitama

Narva linnavõimud pole tahtnud või suutnud mitme aasta jooksul ära muuta tänavanimesid, mis on ajaloolaste ja riigivõimude hinnangul pühendatud selgelt Eesti Vabariigi loomise vastu võidelnud punaterroristide mälestusele. Nüüd on taaskord vastav eelnõu menetlusest ära korjatud.

Just käib kümneid kaaslinlasi tapnud kommunistliku massimõrvari Albert-August Tiimanni ja tulihingeliselt Eesti iseseisvumise vastu võidelnud Ansis Daumani nime kandvatest tänavatest ja neid nimesid äramuutvast eelnõust, mis loksub linnavalitsuse ja volikogu vahet juba kaks aastat.

Seda vaatamata sellele, et kohanimenõukogult ja ajaloolastelt oli saadud selged hinnangud ja juhised, millest kirjutasime ülemöödunud nädalal.

Fortel õnnestus teabenõude abil saada Narva linnavalitsuselt kätte andmed, mis kirjeldavad eelnõu saatuse järgmisest kronoloogiast:

1. Narva Linnavalitsus võttis 02.05.2018 a toimunud linnavalitsuse istungil vastu protokollilise otsuse „Ancis Daumani ja Albert-August Tiimanni tänavate ümbernimetamine", mis edastati Narva Linnavolikogule 03.05.2018.
2. 13.09.2018 võttis Narva Linnavalitsus antud eelnõu menetlusest tagasi.
3. Narva Linnavalitsus võttis 12.12.2018 a toimunud linnavalitsuse istungil vastu protokollilise otsuse „Ametlike kohanimede ümbernimetamine (Albert-August Tiimanni tänav Soldina tänavaks Ancis Daumani tänav Kivilinna tänavaks Soldino tee Suur-Soldina teeks)", mis edastati Narva Linnavolikogule 12.12.2018.
4. 06.04.2020 võttis Narva Linnavalitsus eelnõu menetlusest tagasi.

Kui uurisime linnavalitsuselt põhjusi, miks selline solgutamine on aset leidnud, ehk miks eelnõu taaskord tagasi võeti, saatis hetkel linnapea ülesandeid Jelena Golubeva meile pärislinnapea Aleksei Jevgrafovi seisukoha, mis ei selgita tegelikult linnavalitsuse ajendeid mitte kuidagi.

„Eelnõu on olnud mitmeid kordi volikogu komisjonides arutluses, kuid ei ole leidnud senini komisjonide poolt heaks kiitmist ja ei ole jõudnud volikogu päevakorda. Tänaseks on eelnõu olnud volikogus menetlusel juba rohkem kui üks aasta," kõlab selgituse üks punkt.

„Eelnõu tagasikutsumise põhjuseks ei ole eesmärk tänavanimetuste muutmata jätmine vaid põhjuseks on vajadus eelnõu täiendamiseks ja lisa põhjenduste koostamiseks, et oleks võimalik volikogus menetlust uuesti alustada ja lõpule viia," kõlbas teine seiskoht.

„Käesoleval ajal on menetlusse võetud Riigikogus „Kohanimede muutmise seadus 208 SE", mis täpsustab kohanimede määramist," on kirjas ka kolmas põhjendus.

Tegelikult ei anna ükski neist kolmest sisulist vastust, miks kannavad Narva kaks tänavat ikka veel Eesti-vastaseid nimesid. Otsuse saab mis iganes ajendil langetada vaid Narva linnavolikogu ning seda ei mõjuta mitte kuidagi ka riigikogus menetletav eelnõu. Parimal juhul võib see anda Narva võimudele ettekäände öelda, et nad pidi nime ära muutma riigivõimu korraldusel, kuigi seda väga ise ei tahtnukski-.

Narva opositsiooni esindaja Katri Raik ütles samuti nädala eest Fortele, et Narva poliitiline võim on taasiseseisvuse ajal toitnud end riigile vastandumisest.

„Tiimanni ja Daumani tänavatest Narvas on räägitud vähemalt 25 aastat, selles osas on palju sõna võetud, seda kuni vabariigi presidentideni välja. Tänaseks on kahest tänavanimest saanud põhimõtte küsimus: kes võidab, kas riik või linn, kelle sõna jääb peale," ütles Raik.

Katri Raik arvas, et Narva linna inimesed ei ole süvenenud, kes on Albert-August Tiimann või Ancis Dauman. Need kaks nime ilmusid tänavasiltidele sügaval nõukogude ajal ning Narva elanikud on koos nende nimedega elanud aastakümneid ning tänavate ümbernimetamine seostub neile kuludega, mis kaasnevad näiteks uute tänavasiltide panemisega.

„Narva volikogu liikmena pean lisama, et tänane volikogu koosseis ei ole valmis tänavanimede küsimust tegelikult arutama. Ei maksa ennast lasta eksitada Narva poliitrahvateatrist, et täna on nimede küsimus tagasi linnapea laual ning volikogu käed on justkui puhtad," ütles Raikk.

Riigikogu liikmed on algatatud kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu 208 SE, millega soovitakse seadust täiendada sättega, et isikunime ei või pühendusnimeks määrata, kui isik on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti taasiseseisvumise vastu.

Lisaks nähakse kohanimenõukogule ette kohustus esitada riigihalduse ministrile ülevaade sobimatutest kohanimedest ja tehakse riigihalduse ministrile ülesandeks teha ettekirjutus kohaliku omavalitsuse üksusele need seadusega kooskõlla viia.

Riigihalduse minister Jaak Aab on Forte andmeil seaduse muutmise vastu.